Klikka siia, et vaadata videoloengut!
Ma pean magusat saama. Ma ei suuda magusa söömist lõpetada. Tahan alati juurde. Isu kasvab. Ma ei suuda ilma magusata elada.
Olgugi, et teadlased veel vaidlevad, kas tung suhkru järele on kliiniline sõltuvus või mitte, on igaüks, kes selle teemaga maadelnud, tõenäoliselt päri, et seda võitlust võib nimetada ka sõltuvuseks. Kuna osad teadlased kasutavad terminit suhkrusõltuvus [1], kasutab seda mõistet loengus-kogemusloos ka Aigi Vahing.
“Et saada sama suurt heaolutunnet kui enne, pidin magusakoguseid tõstma. Ilma magusata tekkisid võõrutusnähud – füüsilised ja psüühilised. Magusaga liialdamist ei pidurdanud ka halvenev tervis. Tekkis harjumus iga hinna eest doos kätte saada. Kogused olid nii suured, et sõin ka salaja,” räägib Aigi, kuidas ta tuvastas oma suhkrusõltuvusliku käitumise.
Uurides suhkrusõltuvust enda näitel, avastas ta, et suhkru füsioloogiline (ja võimalik biokeemiline mõju) pole isikliku kogemuse põhjal kaugeltki nii tugevat sõltuvust tekitavad kui emotsioonide mõju. Õppides vabastama emotsioone, saavutas ta suhkrusõltuvusest vabaduse. Lisaks vabanes Aigi ka ülesöömisest jm kahjulikest söömiskäitumistest.
“Mul ei ole enam suhkru järele tungi, kuid ma ka ei väldi seda!” Täna sööb Aigi magusat mõõdukalt, ilma et ta sellest sõltuv oleks või magusaga liialdaks. 2018. aastast õpetab ta sellistest piiravatest harjumustest vabanema ka teisi.
Vaata Aigi Vahingu videoloengut Suhkrusõltuvusest vabaks siit:
Loengu ajal mainitud viited:
Suhkru söömise ajal käivituva füsioloogilise protsessi kirjeldus ja viide biokeemilisele protsessile slaididel 2-4 pärineb toitumisnõustaja Ann Vinnali artiklist Suhkrusõltuvus. [1]
2016. aastal Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringu [6] põhjal on ligikaudu 52% eestlastest vanuses 16–64 a ülekaalulised või rasvunud.
Viited kahele teadusartiklile ja ajakirjaloole, kus viidatakse ka teaduslikult suhkrusõltuvuse võimalikkusele: “Sugar Addiction: From Evolution to Revolution” [2], “Evidendence for Sugar Addiction: Behavioral and neurochemical effects of intermittent, excessive sugar intake” [3], “Why You Can’t Get Enough Sugar”. [4] Loengus on viidatud raamatule Sugar Blues. [5]
Teadlased pole täna veel ühel nõul selles osas, kas suhkur mõjutab dopamiini taset või mitte. Lektor on enda näitel tuvastanud, et suhkru söömise tagajärjel vallandub pea piirkonnas nauding, kuid pole seda nähtust veel piisavalt uurinud, et öelda, kas mõnutunne on põhjustatud virgatsainete (nt dopamiin) poolt või mõnel muul (füsioloogilisel või neurobioloogilisel) põhjusel.
Uuri ka Aigi loo kohta ja tema “Practical Consciousness I & II kursuse: SELGUS ja EMOTSIOONID” kohta siit!
————————–
Tärniga märgitud viidete allikad:
[1] Suhkrusõltuvus, toitumisnõustaja Ann Vinnal, Toitumisteraapia nr.9, 2014
[2] Sugar Addiction: From Evolution to Revolution, David A. Wiss, Nicole Avena, Pedro Rada, 7. november 2018. Frontiers in Psychiatry
[3] Evidence for sugar addiction: Behavioral and neurochemical effects of intermittent, excessive sugar intake, Nicole M Avena, Pedro Rada, Bartley G. Hoebel, 18. mai 2007. Neuroscience & Biobehavioral Reviews
[4] Why You Can’t Get Enough Sugar, Susan McQuillan M.S., RDN, 11. juuli 2016. Psychology Today
[5] Raamat Sugar Blues, William Dufty, 1975
[6] Iga teine eestlane on ülekaaluline, Äripäev, 21. juuni 2018
