Kristiina Põllu: kestlik inimene kestlikus teatris
Tarvo T2023-12-15T15:33:14+00:00Kunagi oli teater minu jaoks kogu elu. Põlemine ja kirglik tegemine, pikad tööpäevad, sinna otsa õhtud teatrikohvikus kolleegide seltskonnas, mingil perioodil isegi elasin teatris oma töökabinetis. Siis ma tahtsin teatri eest põgeneda, sest avastasin sealt tapva rutiini; seejärel sain aru, kuidas on võimalik teatritööga elutervelt ja nii endast kui teistest hoolivalt jätkata. Rutiin on see, mis hävitab kõige rohkem. Kaotab elususe ja kulutab. Teatritöö on loominguline, aga tihti jäädakse sooritama piltlikult öeldes üht mehaanilist liigutust. Ka parimal näitlejal, lavastajal ja kunstnikul on oma stambid, oma säästutrikid. Seda, mis toimub teatris, saab muidugi suures osas kanda üle ükskõik mis töö- ja [...]
