Suurem osa avalikkuses ringlevaid soovitusi jõulumasendusest vabanemiseks on mõeldud ajutiseks fookuse eemalejuhtimiseks ning suunavad oma probleemi vältima. Need toimivad piltlikult öeldes põhimõttel, et suruda aina tugevamini kinni kasti kaant, mille sees meie ebamugavad emotsioonid nagu nupud paiknevad. Aga kasti sisu sellest ei muutu. Nii juhtubki, et sama tüdimuse, lootusetuse või paanika tunne valdab inimest igal aastal vilkuvaid jõulutulukesi nähes üha uuesti, kirjutab psühhiaater Helena Lass.

Nii tavapsühholoogias kui Practical Consciousness’i käsitluses, mida ma samuti õpetan, kehtib põhimõte, et negatiivsetest emotsioonidest vabanemiseks tuleb neile ikkagi julgelt silma vaadata, õppida eristama nende tahtlikku või tahtevastast automaatset käivitumist ning alles siis on võimalik emotsioonid vabaks lasta. Nii luuakse võimalus, et seesama tunne meid järgmisel aastal esimest «Püha ööd» kuuldes uuesti kummitama ei tule.

Kuigi jõulumasendus on rahvasuus tuntud termin, ei ole tegemist psühhiaatrilise diagnoosiga. On siiski täheldatud, et jõuluperioodiga seoses esineb osal inimestel rohkem endassetõmbumist, kurbust, üksinduse või lootusetuse tunnet. Oma osa on siin ilmselt ka hooajal, sest pime aeg sisaldab paljudele päästikuid, mis meie nukrama ning väsinuma meeleolu nuppe vajutavad.

Samuti võib depressioon pühadeperioodil veelgi süveneda. Nähes, kuidas inimesed kokku tulevad või rõõmsalt kinke planeerivad, rõhutab see depressioonis inimese üksindustunnet veelgi. Ka see, kui pereliikmed jõululauas naeratavad ning kinkide üle rõõmustavad, võib mõjuda rusuvalt, kuna depressiooni all kannatav inimene ise rõõmu tunda ei suuda. Kontrast enda ja teiste emotsioonide vahel on lihtsalt niivõrd suur. Samal põhjusel on mõnele piinarikas ka suvine särava päikese ja puhkuste periood.

Õpi oma emotsiooni käivitajat ära tundma

Korduvad negatiivsed emotsioonid on automaatse reaktsioonina toimivad komplektid, mis reeglina päris ise ära ei kao. Parim lahendus jõulumasendusest vabanemiseks on õppida esmalt teadvustama, millises kogemuses ma parasjagu olen: kas mul on praegu viha kogemus, kurbuse, mõttetuse, jõuetuse kogemus? Ja mitte identifitseerida end selle kogemusega ehk sisekõne puhul vastab «ma olen kurb» asemel tegelikkusele hoopis «mul on parasjagu kurbuse kogemus»! Juba see tekitab kergenduse, sest kõik kogemused on mööduvad. Tänases ühiskonnas meid õpetatakse küll haldama väliseid kogemusi (näiteks vältima jõulutuledes ja muusikat täis kaubanduskeskusi), aga keegi ei õpeta meid ringi käima sisemiste kogemustega.

Practical Consciousness’i meetodi kohaselt koosneb kogemus kolmest osast: emotsioon, mõtted ja kuidas inimese fookus liigub ehk mida ta eelkõige märkab? Näiteks kui inimene on rõõmus, käivitub kombinatsioon rõõmus emotsioon ja rõõmsad mõtted ning ta märkab positiivseid asju. Kui aga kogemus on, et jõulud on mõttetud, siis ka tema fookus liigub nii, et ta korjab enda jaoks ümbritsevast välja ainult seda, kui mõttetu, sisutu ja tuim jõuluaeg on.

Kui süüvida negatiivsete kogemuste tekkepõhjustesse, on need reeglina elu jooksul õpitud mustrid, komplektid erinevaid kombinatsioone. Ja see ei pea olema sealjuures isiklik trauma, näiteks halbade jõulumälestustega lapsepõlvest. Kuigi ka see võib põhjus olla. Me võime selliseid seoseid ükskõik kust üles korjata, näiteks jõulufilmidest, kus mängis meie lemmiknäitleja, kes tundis end jõulude ajal kehvasti. Probleemiks muutub see eelkõige siis, kui selliste kogemuste kordumine loob autopiloodi ehk need kombinatsioonid talletuvad meie mällu, sidudes emotsiooni ja teema meie jaoks kokku. Näiteks jõulumuusikaga seostub meile kurbus või tüdimus – jälle peab hakkama perele jõulukinke välja mõtlema! Hiljem käivitub läbi korduste õpitud autopiloot juba inimese tahte vastaselt ka siis, kui kõik on tegelikult hästi ja kinkide ostmine sujuks võib-olla vägagi ladusalt.

Õpi emotsioonidest lahti laskma

Osa soovitusi jõulumasendusega toimetulemiseks on seotud füüsiliste vaevuste vähendamisega või fookuse eemalejuhtimisega ja neist võib lühiajaliselt isegi kasu tõusta. Näiteks – liigu palju värskes õhus, veeda aega lähedastega, ära pinguta kinkide ostmisega üle. Kõlab ju loogiliselt, et paremad sotsiaalsed suhted tekitavad parema enesetunde. Samuti võib end spordisaalis või suusarajal tühjaksrahmeldamine ärevusega kaasnevat pinget ajutiselt välja lasta, kuid need lahendused ei ole püsivad.

Eelkõige peaks inimene õppima emotsiooni teadvustama ning seejärel õppima vabanemist selle automaatsest ja tahtmatust käivitumisest. See pole keeruline, kuid nõuab siiski mõningast süvenemist. Vastavat kirjandust emotsioonide vabastamise kohta leiab raamatukauplustest või ka raamatukogust. Emotsioonide vabastamise õpik võib olla ka hea jõulukink näiteks mõnele sõbrale, kes ütleb, et ta jõule ei salli. Oskus emotsioone ära tunda ja vabastada on kasulik ka mujal elus, näiteks seoses vastumeelsusega mõne konkreetse inimese, töösituatsiooni või hirmuga.

Üks tehnikatest, mida ma oma patsientidele soovitanud olen, on helisalvestise ehk grammofoni tehnika. Ma palun neil ette kujutada, et mälu on nagu arhiiv paljude kastidega, milles on erinevatest sündmustest ka helisalvestised. On olemas näiteks depressiivne kast. Ja jõuetuse kast. Aga on ka positiivsete emotsioonidega kastid. Ja nii kui hakkad kuulma seda sama plaati, et jõulud on sisutud ja rõõmutud, teadvusta, et oled nagu grammofoniplaadi kuulaja. Pane tähele, et sina ise ei ole need helid. Sina ei ole see plaat, vaid sina oled kuulaja. Ning kui jälle sama plaat käima läheb, tõsta see grammofoniplaadi nõel üles. Taba ära, et sul on võimekus nende helide kuulamist katkestada, kui ise soovid.

Aga kui pühade virvarr ikkagi lööb pea kohal kokku, võib lühiajalist kergendust olla hingamisharjutustest. Näiteks kui panna silmad kinni, hingata loomulikult, aga tuua kogu oma fookus ninasõõrmete juurde. Seejuures märgata, mida nina tunneb: kuidas õhk ninasõõrmetes liigub? Kas õhk on parasjagu soe või külm? Mitte mõelda õhu liikumisest, vaid selle asemel tunda! Kui tood fookuse selgelt tundmusele, pole sa enam teistes kogemustes ning see aitab neil vaibuda, tekib rahulikum seisund. Sellist harjutust võiks teha järjest pool minutit kuni minut.

Jõuludel on Eesti kultuuriruumis teatavasti oluline koht. See on eelkõige kristlik püha ning kristluse mõte tervikuna on kannatustest vabanemine. Jeesus õpetas, et inimene on loodud jumala näo järgi, mis tähendab midagi väga kõrget, helget ja head ning jõulud on aeg mõtiskleda, kuidas ka mina saaksin üleliigsest vabaneda, et olla selline – loomult hea? Ja kas ma ikka pean kõiki neid elu jooksul kogunenud emotsioonide komplekte seal kastis kaasa tassima? Ei pea. Selleks on inimesele antud võimekus negatiivsetest emotsioonidest vabaneda.

Lugu ilmus algselt Postimehe lisas ‘Tervis’, vaimse tervise rubriigis.

Uuri Dr Helena Lassi koolituste kohta lähemalt siit!