Kaie Koppel ja Ingvar Villido näitavad, kuidas sinu sisemine muutus võib luua positiivse mõju ka teistele ja kogu kogukonnale.

Enamik inimesi alustab enesearengu teekonda isiklikust huvist või vajadusest: suurem rahu, selgus, tasakaal, parem tervis, paremad suhted. Mõned ka sügavamast huvist enda sisemaailma tundma õppida. Mõned selleks, et astuda välja mõtete ja emotsioonide virrvarrist ja leida püsiv rahu teadvelolekus. Need eesmärgid on sügavalt isiklikud. Ometi viitab üha kasvav hulk teadusuuringuid, et sellise praktika mõju võib ulatuda palju kaugemale, ilma et see oleks kellegi otsene eesmärk või kavatsus. Sinu muutus võib mõjutada sind vahetult ümbritsevaid inimesi, kes omakorda mõjutavad inimesi enda vahetus ümbruses. Teaduses nimetatakse seda nähtust ka sotsiaalseks kaasmõjuks (ingl. k social spillover).

Muutuste kaudne mõju: sotsiaalteaduslik vaade

Selle teema pioneerideks on Nicholas Christakis ja James Fowler, kes tõid sotsiaalseid võrgustikke uurides välja mõju kolm “astet”: ühe inimese käitumise või emotsionaalse seisundi muutus võib mõjutada tema otseseid kontakte, kes omakorda mõjutavad enda kontakte – sageli kuni kolme „astmeni“ algallikast. Aastate jooksul on teooria leidnud kinnitust paljudes uuringutes, nende seas rahvatervise, koostöövalmiduse kui ka emotsionaalse heaolu valdkonnas. Viimastel aastatel on tehtud mitmeid uuringuid ka meditatsiooni ja teiste vaimse ja enesearengu praktikate sotsiaalse kaasmõju kohta.

Isiklik muutus “nakkab”

2023. aasta ülevaates uuris Veronika Engert koos kolleegidega, kuidas mediteerimise mõju – oskus oma emotsioone reguleerida, kõrgem kognitiivne võimekus ja sotsiaalne intelligentsus (sh empaatia, kaastunne ja heatahtlikkus) – sotsiaalselt levib.

Leiti, et inimesed, kes regulaarselt praktiseerivad, on igapäevaelus sageli kannatlikumad, kaastundlikumad ja tähelepanelikumad. Need omadused ei kujune aga välja mitte üksnes praktiseerijas, vaid aitavad kaasa sarnaste omaduste kujunemisele ka neid ümbritsevates inimestes. See käib läbi selliste mehhanismide:

emotsionaalne nakatumine – muutunud seisund nakatab ka teisi inimesi;
käitumuslik eeskuju – positiivse käitumise matkimine, eriti kui eeskuju suhtes on suur usaldus;
muutused jagatud keskkonnas – muutused ühe inimese olekus ja käitumises võivad kujundada ümber normid jagatud ruumides.

Kui teadveloleku praktikad, mediteerimine või ka oma emotsioonide ja kontseptsioonide vabastamine mõjutab seda, kuidas oled ja tegutsed, võtavad teised selle muutuse märkamatult üle. Oluline on, et see kaudne kaasmõju ei eelda otsest õpetamist ega veenmist. Muutus on sageli peen ja toetub usalduslikele suhetele.

Ühe inimese teadlikkus kasvatab kogu võrgustiku heaolu

2013. aastal avaldatud uuringus uuris V. Lopez-Kidwell, kuidas ühe inimese individuaalsed emotsionaalsed pädevused – näiteks oskus oma tundeid märgata ja reguleerida – võivad tõsta kogu sotsiaalse võrgustiku heaolu. Sellised mõjud toetuvad suhetele: nad avalduvad pidevas suhtluses, ühistes ettevõtmistes ja vastastikuses toes.

Selle uuringu põhjal võib öelda, et igapäevane emotsioonide ja kontseptsioonide vabastamine ning teadvustamise, eristamise ja süvenemise praktikad ei lihvi üksnes sinu sisemist seisundit – see tugevdab kõigi sinu suhete “emotsionaalset arhitektuuri”. See kehtib eriti väikestes kogukondades või meeskondades, kus iga inimese olek mõjutab oluliselt üldist õhkkonda.

Sisemisest praktikast suhteid muutvaks jõuks

2024. aastal avaldatud hollandi teadlaste uuring näitab, kuidas ühe inimese vaimsed praktikad võivad parandada tema partneri heaolu. Leiti, et praktiseerimise mõjul vähenesid negatiivsed emotsioonid ja kasvas oskus oma emotsioone paremini reguleerida ning sel oli partneritele otsene mõju, isegi siis kui partner ise ei mediteerinud. See viitab, et ka lähisuhted võivad paraneda üksnes ühe partneri vaimse praktika kaasmõjul.

Kui vähendad emotsioone ja kontseptsioone ning arendad teadvuse omadusi, suurendad arukust ja heatahtlikkust enda elus. See aga toetab ja võib koguni ümber kujundada nii sinu pere kui meeskonna emotsionaalse kliima. Sinu rahu ja kindlus kujundavad suhetes toetava atmosfääri, millest ka teised osa saavad.

Kuidas sotsiaalne doominoefekt toimib?

Uuringute põhjal saab esile tuua mitu mehhanismi, mis selgitavad, kuidas isiklik muutus väljapoole kandub.

Emotsionaalne nakatumine – inimesed võtavad sinu emotsionaalse seisundi üle. Rahulik, heatahtlik ja arukas olek võib vähendada kollektiivset stressi. Rõõm ja avatus võivad inspireerida sarnaseid seisundeid teistes.
Käitumuslik eeskuju – usalduslikes suhetes hakkavad inimesed sageli matkima positiivsena tajutud eeskuju.
Normide seadmine – isiklikud muutused harjumustes, keelekasutuses ja väärtustes võivad ümber kujundada seda, mida peetakse peres, meeskonnas või kogukonnas normaalseks ja väärtuslikuks.
Võtmeharjumused – üks oluline muutus võib käivitada hulga teisi positiivseid muutusi ka teistes.
Toetavad suhted – kannatlikkus, sügav kuulamine ja lahkus kutsuvad sageli esile samasuguseid reaktsioone, võimendades positiivseid suhteid.

Kokkuvõte: miks see on praegu oluline?

Uuringute sõnum on selge – isiklik praktika enda sisemaailma korrastamiseks ei ole oluline mitte ainult sinu, vaid paljude sind ümbritsevate inimeste heaolu parandamiseks. Sotsiaalse ja ökoloogilise ebakindluse ajal on sellised kvaliteedid nagu rahu, selgus, loovus ja paindlikkus üliolulised.

Iga arukas valik võib kajada kaugele väljapoole. Igal hetkel, mil valid teadlikkuse ja heatahtlikkuse, annad oma panuse muutusesse enda keskkonnas ja kogukonnas. Muuda end ja maailm sinu ümber muutub.

Eneseanalüüs

Oma praktika sügavama mõju mõtestamiseks võid endalt küsida:

Kuidas sinu emotsionaalne seisund mõjutab energiat neis ruumides, kuhu sisened?
Kas on harjumusi või hoiakuid, mille oled omaks võtnud ja mida teised sinu ümber on hakanud vaikselt matkima?
Kas oled märganud muutusi suhetes ja suhtlemises teiste inimestega võrreldes varasemaga?

Kuidas oma praktika mõju suurendada?

Siin on sulle kolm lihtsat soovitust, kuidas tuua see muutus, mida endas oled loonud, sügavamalt igapäevaellu:

Alusta oma päeva sellega, et jälgid mõne minuti enda hingamist või kasutad tegeliku mina äratundmise tehnikat – et sinu olek oleks päeva alguses rahulik ja selge. Võid nii teha ka iga uue tegevuse eel.
Märka, kuidas sinu sõnad ja toon mõjutavad ruumi, olukorda, teisi inimesi – vali need teadlikult.
Ole teist inimest kuulates siiralt tähelepanelik – ja märka, millise muutuse see loob.

Allikad

N. A. Christakis; J. H. Fowler (2008). Dynamic spread of happiness in a large social network: longitudinal analysis over 20 years in the Framingham Heart Study. Ilmunud ajakirjas British Medical Journal, https://www.bmj.com/content/337/bmj.a2338

V. Lopez-Kidwell (2013). The Heart of Social Networks: The Ripple Effect of Emotional Abilities in Relational Well-Being. Doctoral Dissertation, https://www.researchgate.net/publication/274456450_THE_HEART_OF_SOCIAL_NETWORKS_THE_RIPPLE_EFFECT_OF_EMOTIONAL_ABILITIES_IN_RELATIONAL_WELL-BEING

C. J. May, B. D. Ostafin, E. Snippe (2019). Mindfulness meditation is associated with decreases in partner negative affect in daily life. Ilmunud ajakirjas European Journal of Social Psychology, https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/ejsp.2599

V. Engert, O. M. Klimecki, P. Kanske jt (2023). Spreading positive change: Societal benefits of meditation. Ilmunud ajakirjas Frontiers in Psychiatry, https://www.frontiersin.org/journals/psychiatry/articles/10.3389/fpsyt.2023.1038051/full

Mariah G. Schug (2025). Meditation’s Benefits Stretch Beyond the Person Who Meditates, https://www.scientificamerican.com/article/meditations-benefits-stretch-beyond-the-person-who-meditates/?utm_source=chatgpt.com

Foto: Gabriela Järvet