Pidev pinge. Ootamatud ülesanded, uued kohustused… Püüad kindlustada, et elu oleks jätkuvalt hea või vähemalt ei halveneks, aga pingeallikaid tuleb aina juurde. On hoiatatud, et ka Covid-19 pandeemiast võib saada vaimse tervise kriis. Kuidas sellise survega toime tulla ja tegutseda rahulikult ning tasakaalukalt? Loe, mida me stressi kohta veel ei tea!
Rahvusvaheline koolitaja ja kriya jooga õpetaja Ingvar Villido avas USA veebinaril osalejatele sügavamat vaadet, mis aitab mõista rohkem nii inimest ennast kui ka seda, kuidas elada stressivabamalt.
Allpool jagamegi Sinuga praktilisi võtteid selle veebinari teadmistest!
Pidev pinge, stress ja sina ise
Lähme täna psühholoogiast sügavamale,” alustab Ingvar Villido, “ja teeme seda kohe ka praktiliselt. See on vajalik, et saada rohkem teadlikuks neist erinevatest sisemistest asjadest – mis meie elu paraku juhivad – ja et keskenduda omaenda sisemusele ning mitte püüdlusele ümbritsevat muuta. Õppides oma sisemuses toimuvate protsesside kohta rohkem teada saama, on võimalik stress seljatada.
Palun vaata korraks, kui sa satud stressiolukorda, kas tunned pinget? Kas tunned seda pinget enda sees? Mis sest, et tundub, et stressi tekitab justkui mingi väline faktor – stressi tunne käivitub alati sees.
Aga mille peale? Vastusreaktsioonina – situatsioonile. Seega, stressi ei loo meile teised inimesed, vaid see tekib ise – see on meie sees reaktsioonina olemas ning käivitub päästikute peale.
Need päästikud võivad olla igal pool – tööl, kodus, su ettekujutlustes. Kas neid päästikuid – välist olukorda – saab muuta? Stressirohkest olukorrast võib küll ära minna, kuid uuesti stressiolukorda sattudes paned tähele, kuidas pinge käivitub jälle?
Nii et stress on reaktsioonina meie endi sees olemas. Teised seda sinna panna ei saa ega saa seda ka ära võtta. Kuid sina ise saad siin palju ära teha.
Harjutus: kus sa koged pinget ja stressitunnet?
Kordamise mõttes teeme läbi veel ühe harjutuse. Pane palun silmad kinni ning mõtle stressiolukorrale.
Pane tähele, kuhu tekib pinge? Kas see pinge tekib sinu sisse – on kogetav sinu enda sees – su kehas?
Kas said praktilise kogemuse sellest, et stressitunne tekib sinu enda sees?
Kui tunned pinget ja stressi, ei saa sa olla ise pinge ega stress. Aga kes sa ise siis oled? Kes on see kogeja?
Küsite raskuste kohta – stress, depressioon, negatiivsus – aga alustame lihtsatest asjadest. Teeme kõigepealt selgeks, kes sa ise oled. Kes sa tervikuna oled?
Kui vaatad ennast tervikuna, võid sa märgata, et sul on erinevaid nähtusi ja liikumisi sees. Kas sa orienteerud kõiges, mis sinu sees toimub?
Esindan teadmiste traditsiooni, mille kohaselt on inimene jaotatud viide erinevat liiki nähtuste gruppi. Need on erinevad olemasolu tasandid – viis erinevat vaadet inimese kohta. Meil on viit liiki nähtusi, mis teevad meist terviku.
Palun vaata jälle enda peal praktiliselt järgi: sul on keha. Kehal on funktsioonid – igapäevaelus tunneme erinevaid keha aistinguid. Lisaks tunneme igapäevaselt emotsioone – tundmusi, läbielamisi. Meil on ka erinevad mõtted ja ka võime märgata erinevaid asju – see on teadvustamise kasutus, teadvus (teadvustamisvõime) ning lisaks oleme ka olemas – meil on olemasolu. Sa oled olemas.
See on holistiline vaade inimesele – viie keha süsteem. Kõik probleemid, mille kohta küsisite, on seotud otseselt nende viie erineva tasandiga.
Harjutus: teadvuse leidmine
Kui kõik muud tasandid on lihtsamini leitavad, siis teadvus tuleb alles avastada. Teadvuse tasandi olemasolust räägib kasvõi tõik, et kui oled teadvusel ehk pole teadvusetu, on sul teadvus. Sa suudad teadvustada, et sul on teadvus. Kui küsid endalt, tänu millele olen teadvusel, leiadki teadvuse.
Mis on teadvuse tasand?
Pean siinkohal natuke teadmist lisama, mis selgitab neid viit tasandit, mida mainisin. Üldiselt usutakse, et inimese mõtted ja emotsioonid on keha ehk aju loodud. Kuid teaduslikult pole see väide leidnud tõestust ja on hüpoteesi tasemel, mis on tulnud meie hulka läbi populaarteaduslike kirjutiste ja teooriate.
Teadlased tegelikult alles ikka veel tegelevad sellega, et saada teada, kust pärinevad emotsioonid ja mõtted. Veel vähem teab teadus täna teadvuse kohta. Teaduses nimetatakse teadvuse teemat teaduse suureks probleemiks.
Mis on teadvus? Me kõik ju kasutame seda – oleme teadvusel. Samas me ei teadvusta teadvuse olemasolu – ei aktiivselt ega praktiliselt. Teadvuse kasutamine, teadvustamine, selgitab aga palju, annab mõistmisi enda ja teiste kohta ka.
Niisiis, vahel kasutame seda, kui midagi taipame või millestki hästi aru saame, kuid me ei ole õppinud seda sihipäraselt ja pidevalt kasutama.
Vanades traditsioonides, mis tegelevad inimese täisvõimekuse realiseerimisega, on teadvuse olulist rolli alati rõhutatud. Kui teadvuse kasutus on see osa inimesest, mis teeb inimese arukaks ja võimaldab inimesel olla teadvusel, siis võib teadvust pidada ka elu põhialuseks.
Oled võib-olla kuulnud mindfulness’ist? See tegeleb teadvustamise kasutamisega ja on populaarne ning rõhutab meie võimet tunnistada. Teadvuse ja teadvustamise kasutamisega võib aga minna veel edasi. Lähme meie täna sügavamale.
Harjutus: kes tunnistab?
Küsin sinult: kui sul on emotsioonid nt stressitunne, siis kas sa tead seda? Kas sa tunned ära, kui sul on mõni emotsioon aktiivne? Kas sa näed ka ära, kui sul on mõtted, ettekujutused või meenutused? Ja kes on see, kes näeb neid asju – mõtteid, emotsioone ja teisi asju? Kes see on?
Teadvuse suure probleemi osa on ka see subjektiivne osa sinus. Olgugi, et teadus pole ka seda osa sinust leidnud – sinu olemasolu, teame me kõik, et oleme olemas ja et tunnistame asju läbi enda silmade. Selle kohta öeldakse ka esimene isik.
Kui minna selles esimese isikuna teadvustamises veelgi sügavamale, võid avastada, et sa suudad vaadata, mis toimub sinu peas – suudad pealt vaadata mõtlemise protsessi.
Nii võid hakata mõistma lihtsat asja – esimene isik – sina, võid olla teadlik oma mõtetest.
See on oluline hetk sulle, sest sel moel leiad sa esimese isiku.
Praktiline kogemus esimesest isikust
Kes sa siis oled? Kus on see esimene isik? Selle kohta on vahel öeldud ka tegelik sina, tõeline sina. Miks tõeline või tegelik? Sest kui sa mõtled, näeb see välja ja tundub, et see oledki sina, seal mõtetes.
Seal on mina-mõtted. Mulle meeldib, ma ei taha, ma olen. Ja jääbki mulje, et see oled sina. Need mõtted. Sama on emotsioonidega. Jääb mulje, et see oled sina, kes on muutunud emotsionaalseks. Kuid tegelik kogemus on ju teistsugune. Sina oled ikka ju see, kes tunnistab oma mõtteid ja emotsioone.
Kui sul on esimest isikut raske leida, võid proovida ka seda tehnikat: aeglusta palun mõtlemist ehk mõtle nt 10-15% aegalsemalt. See on võimalik! Kas leidsid, et sa saad olla teadlik oma mõtetest, nende olemasolust? See osa sinust, mis on mõtetest teadlik, ongi esimene isik. Sina. Miks sina? Sest sul on selle osaga identiteet. Hoia ennast palun selles esimese isiku perspektiivis. Ja nüüd hakkan teie küsimustele vastama.
“Mis on pingete ja stressi peamine põhjus?”
Kui sa vaatad stressi teemat läbi esimese isiku perspektiivi, siis esimene isik, tunnistaja, ei saa iial olla stressis. Stress on seotud sinu emotsioonide ja mõtetega, mida sina – esimene isik näeb ja kogeb. Kogeb, tähendab on seotud selle stressikogemusega.
Võtame näiteks emotsionaalse kogemuse – hakkad stressi emotsiooni tundma ja sulle paistab, et muutudki selleks emotsiooniks. Kuid esimene isik ei saa muutuda iial emotsiooniga üheks – sa ei segune iial emotsioonidega. Emotsioonid on erinevast ainest.
Kui oled emotsionaalne ja isegi kui oled stressis, kui sinult küsida: kas oled stressis, märkad sa kergesti oma emotsionaalset seisundit ja võid öelda, et jah mul on stress. See näide näitab, et esimene isik on olemas. Sinu sees – sina – saad märgata oma emotsionaalset seisundit.
Mis selle aktiivse stressi seisundi – protsessi – käivitab? Meil on palju võimalusi väljast- ja seestpoolt stressi aktiveerida. Väljast, kui keegi ütleb sulle midagi, annab kiireloomulise olulise ülesande – pead tegema, aga vähe on aega. Intensiivsus lööb sisse. Selle olukorra peale aktiveerubki sees emotsioon. Või vahel sunnid ennast ise tagant ning emotsioon käivitub samal moel.
Stress on su isiklik kogemus. Näiteks ka pereelus on palju stressi põhjuseid. Kuid kõik põhjused pole stress ise, vaid lihtsalt päästikud stressi emotsiooni jaoks. Stressi tekitab niisiis peamiselt emotsioon – sisemine stressitunne.
Mõtted ilma emotsioonita pinget ega stressi ei tekita
Muide, mõtted, ilma emotsionaalse komponendita stressi ei tekita. Sest mõtted on naturaalselt neutraalsed – lihtsalt informatsioon. Kui mõtted on aga erinevate emotsioonide poolt “toetatud”, hakkavad mõtted emotsionaalset tähendust omama ning muutuvad komplektiks stressiolukorrast.
Ehk kui mõtetetega koos käivituvad emotsioonid, tekib stressitunne. Nt pead olema kiire, edukas, ei saa lahendada rasket probleemi elus – muutud närviliseks või rabedaks: et teha neid asju kiiresti, kiire energiaga, käivituvad kiired emotsioonid.
Nt kui muutud vihaseks, on see ka kiire energia. Viha mõjutab aga tugevalt füüsist, lihased tõmbuvad pingesse ja siis on ka kehaline stress – algab emotsionaalsest pingest ning see muutus levib füüsilise keha stressiks.
Stressil on ka teine suur põhjus – hirm.
Hirmutunne on seotud ühe väga spetsiifilise energiaga, mis pole iseenesest emotsioon. Hirmu energiat on võimalik õppida selliselt kasutama, et hirmutunne kaob ära, jääb vaid see võimas energia, millega on võimalik palju arukaid asju kiirelt ja operatiivselt korda saata. See pole adrenaliin! Vaid väga spetsiifiline energia, mida saab eraldi õppida rakendama.
Nii et peamised stressi põhjused on emotsioonid ja hirm – mõlemad asuvad ning on tuntavad su keha sees ega tule iial kehast väljaspoolt.
“Mida teha, et elada pingete ja stressita?”
Ilma stressita saab tõesti elada, kuid selleks tuleb esmalt mõista ühte tavalist, aga väga sügavat asja. Kõik meie sisemised reaktsioonid, mis loovad stressitunnet, on meie sisesüsteemis. Neist ei saagi enne vabaks, kui sa ise ei võta kätte ega vabasta neid. Mitte miski ei lähe su elust ära, mis on sisse juurdunud. Selleks on tarvis teadmist, kuidas saab vabastada stressi tekitavad sisemised reaktsioonid.
Kui selle oskuse ära õpid, võid end teistsuguseks muuta. Ja mitte ainult stressiolukorra osas. Kui õpid ära lihtsad tehnikad, võid igapäevaelust vabastada mistahes erinevad automaatsed emotsionaalsed seisundid, ka need, mis loovad stressi. Nii saadki elada ilma stressita. Mitte keegi pole stressi emotsioonidega sündinud, me oleme need omandanud.
“Mis nõuandeid Sul on, mida saaksin kohe kasutada?”
Esimene nõuanne on: esimese isiku kogemus. Tunne see ära – esimene isik – kes sa oled, ja lülitu sellele kogemusele. Kui lülitud esimese isiku kogemusele, saad tunda sisemist rahu. See on esimene asi, mida saad teha. Tegelik sina või esimene isik on naturaalselt juba rahulik ja tasakaalus. Nii tuled teadlikuks, teadvele esimesest isikust ja teadlikkus on juba looduslikult tasakaalus ja rahulik.
See kvaliteet, mida otsime elus eri emotsioonidest, olukordadest, mõtetest, ettekujutustest, joogatundidest, meditatsioonidest – pea meeles: esimesel isikul on see juba olemas. Sul on oma rahu, oma sisemine rahu.
See ei tähenda muidugi seda, et kui end selliselt leiad, muutuvad su mõtted ja emotsioonid. Ei, need on endiselt olemas ja käivituvad automaatselt päästikute peale, mis tulevad nii seest kui väljast.
Kui aga hoiad ennast esimese isiku positsioonis, näed sa, et saad olla stressita ja kui sa pole enam seotud emotsioonide ja mentaalsete protsessidega, vaid oled nende tunnistaja, rahunevad need ise rohkem maha. Seda on oluline teada. Seda on lihtne teha: püsi endana ja ära ole seotud mõtlemise ja emotsioonidega – stress alaneb tohutult.
“Kuidas ma ennast ümber lülitan sressivabale elamisele, kui mul on raske uskuda, et see on võimalik?”
Esimese isiku kogmuses näed, et uskumine on tegelikult seotud mõtlemisega. Kui küsid endalt sellest vaatenurgast, et kas see on tõsi – need sinu mõtted uskumisest või mitte uskumisest – on need mõtted, uskumused tõesed või mitte? Ehk kontrolli oma mõtete sisu – kas need kajastavad tegelikkust või mitte? Kas uskumused või mõtted kirjeldavad tegelikkust nii nagu see on?
Meie mõtetes on palju valeinfot ja valesid ning need valed pole tõestatud tegelikkuse poolt. Kui ütlen, et stressivaba elu on võimalik ja mõistus vastab, et ei ole, siis võin enda kogemuse põhjal öelda, et tean, et on, sest tean seda praktiliselt. Kui sul pole seda kogemust, siis su mõistus võib tõesti öelda, et pole võimalik. Mõistuse jaoks peab esmalt see kogemus olema ja siis saab mõistus öelda, et jah, on võimalik.
Kui sa vaatad oma mõistuse tööd ehk mõtlemist lähemalt, näed, et see räägib sinust, räägib justkui sinu nimel. Kui sa võrdled seda esimese isiku kogemusega, näed, et sul on justkui kaks mina – üks on tegelik ja teine on esindatud su mõistuses.
Kumb on siis tõeline? Kas su mõtted peas esindavad su mõistust, selle sisu või esindavad need mõtted sind? Uuri natuke seda küsimust ja kui sa võtad selle teema enda jaoks kokku, saad kindluse.
Mõistus ei esinda iial sind, mõistus esindab ainult ennast – mõistuses sisalduvaid mõtteid. Võib-olla see, mida selgitan, pole levinud, kuid nii on see esimese isiku kogemuse põhjal.
Tavaliselt ei kontrolli sa iial, kas mõistus sisaldab tõdesid või mitte. Pigem usud seda, millest mõtled. Kasuta aga esimese isiku kogemust ja vaata järgi, kas mõistuses sisalduv on kõik tõsi või mitte. Mul on spetsiaalne tehnoloogia, mille abil saab esimene isik puhastada mõistuse valedest – Practical Consciousness III kursus: MÕTTED (endine Teadliku Muutuse Kunst III). Selle eesmärk on puhastada mõistus mõtetest, mis pole praktilised ega toeta igapäevaelu.
Nii saad mõistusest hea tööriista, mitte eksituses hoidva või eksitusse ajava vahendi.
“Kuidas jääda pingevabaks inimeste grupis, kus on palju erinevaid arvamusi, agendasi ja energiaid? See on kurnav.”
Me muutume närviliseks, kui teiste inimeste peale käivitub meie sisemaailmas see osa, mis on automaatne – automaatsed reaktsioonid teistele. Aga kui me saame vabaks oma reaktsioonidest, mis on võimalik Practical Consciousness I & II kursuse (endine Teadliku Muutuse Kunst I-II) abil, siis meil pole enam neid reaktsioone.
Praktiliselt tähendab see seda, et kui pole enam neid reaktsioone, ei saa keegi neid ka käivitada. Isegi kui on päästikud (teised teevad midagi) ei reageeri sa enam – püsid rahulik. Nii saad olla stressivaba eri inimgruppides, eri arvamustega, agendadega ja energiatega inimeste hulgas.
“Kuidas käsitleda negatiivseid inimesi enda elus?”
Neid on raske käsitleda, sest asi pole ju selles, et nad on olemas, vaid selles, et sa ei saa neid muuta. Kui teised inimesed on püüdnud sind muuta, on see neil õnnestunud? Nad on sind võib-olla veidi mõjutanud, kuid muuta saad sa ennast ikka ainult ise. Teiste muutmine pole võimalik, see ei tööta.
Kui sa muudad aga midagi ise, oma sisemaailmas, siis suhtumine teistesse – automaatsed reaktsioonid nende osas – muutuvad. Vahel on see piisav, et muutused leiaksid aset ka teises. Kui sa ei reageeri neile enam, ei reageeri ka nemad sulle. See on tõestatud paljude praktiseerijate kogemusega. See töötab.
Kui muudad ennast, kuid negatiivsed inimesed on su elus ikka olemas, siis võib-olla saad neid vältida. Elukaaslaste ja kolleegide puhul on see muidugi keeruline, kuid võib-olla saad teistest negatiivsetest inimestest rohkem eemale hoida.
Kuidas püsida enda keskmes?
Et püsida häirimatuna – rahulikuna – nii teiste inimeste kui ka olukordade osas, on vaja õppida püsima olevikus – esimese isikuna. Mis on olevik? Olevik tähendab, et oled nüüd – kõigi tasanditega – siin ja praegu.
Millal su süda lööb? Millal sa hingad? Need ei toimu ju minevikus ega tulevikus. Süda lööb nüüd, hingad nüüd, kuulad veebinari nüüd – kõik toimub nüüd. Aga me ei saa sellest tihti aru – mõistuse pärast. Mõistus loob mineviku ja tuleviku mulje. Kuid lihtsate küsimuste abil saad vabaks mineviku ja tuleviku illusioonist.
Meenuta palun midagi minevikust ja küsi endalt: millal ma seda teen? Kohe oled olevikus. Kujuta palun midagi ette tulevikus ja küsi endalt jälle: millal ma seda teen? Oled jälle kohe olevikus.
Esimene isik on vaid olevikus. Ja olevikus püsimine ongi tõehetk. Miks? Sest sa pole enam tegemises mõistusega, mis loob kunstliku mineviku ja tuleviku mulje. Võid sellest vabaks saada. Ja püsida selles tões.
Vaata järgi: kui sa mõtled, kujutad ette, siis küsi: millal see aset leiab? Mitte miks, vaid millal? Küsi ainult aja kohta. Ja kui sa sel moel küsid, tuledki olevikku – teadvele ja esimesse isikusse. Kui sa seda tihti praktiseerid, oled üha rohkem olevikus. Lülitad emotsioonide ja mõtete (mentaalsuse) poolelt oma tõelisele olemusele. See on oluline muutus elus – jääda olevikku.
“Alkoholi, söömise, narkootikumide ja rohtude asemel, kuidas saame pinget ja stressi koheselt vabastada?”
Stressi ei saa koheselt vabastada, sest see on protsess. Loetletud ained ei saa sind ka stressist koheselt vabastada. Küll aga võivad aidata stressi välja vahetada mõne teise kogemuse vastu. Need ained ei päästa probleemist, vaid vahetavad välja.
Kui õppida emotsioone ise vabastama, saab vabastada need stressid kiiresti ja efektiivselt. Vabastamine ei tähenda alla surumist ega välja elamist või ideedega katmist või teiste emotsioonidega asendamist, vaid seda, et stressid vabanevad sisemusest ega tulegi enam kunagi tagasi. See on sisemine õppimine – neist välja õppimine.
“Kuidas tegeleda ängistuse, jõuetuse ja depressiooniga?”
Depressiooni põhjuseid pole teaduses muide siiani leitud – on vaid kümmekond hüpoteesi, mida polnud 2020 aastaks veel teaduslikult tõestatud. Vahetul teadvustamisel põhineva Practical Consciousness (endine Teadliku Muutuse Kunst) meetodi poolt vaadatuna on depressioon osade emotsioonide kroonilisest kordumisest tingitud toimetulekuhäire. Ehk depressioon on emotsionaalne seisund.
Depressioonil on erinevad faasid ja siin on peamiseks probleemiks üht konkreetset liiki emotsioonid. Emotsioone liigitatakse tavaliselt kas headeks või halbadeks. Kriya joogas vaatleme emotsioone aga kui eri liiki energiaid – aktiivsusi. Meil on kolme liiki selliseid emotsionaalseid aktiivsusi.
Ühed emotsioonid on aktiivsed nt viha – see võib alata väiksest emotsioonist ja kasvada suureks. Siis on meil aeglustavad emotsioonid nt laiskus. Tead ilmselt oma kogemusest, et kui muutud laisaks, muutud kiiresti aeglaseks. Depressioonile on iseloomulikud just aeglustava toimega emotsioonid.
Kolmas energia liik on vahepealsed ehk emotsioonid, mis on negatiivsete ja positiivsete ning aeglaste ja kiirete emotsioonide vahel. Need on tasakaalus emotsioonid ja toetavad argielu kõige paremini.
Depressioon on niisiis selline emotsioon, mis aeglustab aktiivsusi elus. Kui on näiteks krooniline depressiooni emotsioon, on keeruline käivitada positiivseid emotsioone, sest me ei saa tunda ühel ja samal ajal erinevat emotsiooni.
Emotsioonid võivad küll kiiresti vaheleduda, kuid korraga saame tunda vaid ühte. Ehk kui oled parasjagu aktiivne, ei saa sa olla samal hetkel passiivne. Kui armastad ja tunned seda emotsiooni, ei saa sul olla samal ajahetkel aktiivne emotsioon “ma vihkan sind”. See võib hetkega käivituda, kuid on siis juba järgmine emotsioon.
Kuid me ei tea neid asju emotsioonide kohta – pole selles teemas nö eksperdid. Me ei märka sageli isegi seda, kui emotsioon tekib, kuidas see mõjub ja kuidas muutud siis jälle rahulikuks ning kuidas siis järgmine emotsioon käivitub.
Kui kellelegi on depression, siis see tähendab seda, et see emotsioon on krooniliselt aktiivne. Kuidas emotsioonid krooniliselt aktiveeruvad? Mõistuse kaudu.
Kui kuulad oma mõtteid, näed mis seal on. Nt näed, et seal on mingi info mitteaktiivsuse kohta. Seal leidub eri põhjuseid ja põhjendusi, miks sa ei pea aktiivne olema või miks see pole sulle oluline. Mõtted võivad “tappa” su aktiivsuse. Nt sul on depressioon ja tekib idee, et hakkaks tegutsema. Hüppaks püsti ja hakkaks koristama. Järgmine mõte peas ütleb, et pole vahet – ära tee, pole pointi, pole põhjust, pole vajalik jne. On tuttav?
Harjutus: kuidas mõistus käivitab emotsioone?
Oma mõistust on võimalik lugeda – mõtteid teadvustada. Teadvustades oma mõtteid, kirjuta need kõik paberile üles. Neid nähes ja paberilt lugedes hakkad mõistma, kuidas mõistus ja uskumused käivitavad emotsioonid, mis jäävad krooniliselt aktiivseks ja mille mõju alt on väga keeruline põgeneda.
Kuidas hakata mõistma, mis tegelikult toimub?
Practical Consciousness õpetab, kuidas saada vabaks krooniliselt aktiveerunud emotsioonidest. Meil on neid mitmeid, elu erinevatest perioodidest. Need mõjutavad ka füüsilist keha, survestavad seda. Samas pole see midagi erilist ega isiklikku. Kui leiad, kes on esimene isik – kes sa ise oled, hakkad aru saama, et sina saad emotsiooni tunda, kuid sa pole see, mida sa tunned.
Kui on tekkinud krooniline stress, siis stressi emotsioonid on krooniliselt aktiivsed. Kui sa vaatad, mis aitab kroonilist stressi aktiivsena hoida, siis on see kas teised inimesed või situatsioonid või su oma mõistuse mõtted ja ettekujutused.
Teisi on keeruline muuta – pole võimalik, kuid sa võid vältida mõtlemist ja ettekujutlusi. Võid lülituda teadlikult positiivsusele ja aktiveerida positiivsed emotsioonid negatiivsete asemel. See võib ka sind teatud maani aidata. Kuid ei asenda vabastamist.
Sa võid ka mõtteid kuulata ja ettekujutusi näha, kuid sa pole ka need. Mõistad? See on lihtne eristamine – lahutus – ilma mõteteta, puhtalt märkamise ja tunnistamise teel vaatlemine.
Kui pikendad seda märkamist, hakkavad sinu jaoks avanema tõed. Hakkad mõistma, mis tegelikult toimub ega aja end enam segi emotsionaalsete seisundite või mõtetega. Hakkad mõistma, kes sa oled ja mida sa siin teed. Kes on siin nö boss – kes on peamine elusolend siin. Ja et kas see on Sinu elu või su mõistuse (mõtete) ja emotsioonide elu? Kui see saab selgeks, hakkad mõistma, et on ka teine võmalus.
Ja kui hakkad seda mõistmist arendama, toimub pööre – suur muutus – avastad, et oled hoopis teine kui arvasid. Oled Human 2.0 – Inimene 2.0. Kas selleks tasub kujuneda?
Kui soovid enda kohta veel rohkem teada saada ja õppida selgeks, kuidas vabaneda automaatsetest reaktsioonidest, mis põhjustavad erinevaid probleeme, sh stressi ja pinget, uuri Ingvar Villido loodud Practical Consciousness’i kohta lähemalt siit.
Ingvar Villido on õpetanud enesejuhtimist ligi 30 aastat. Otsides lõpplahendusi enda argielu probleemidele, avastas ta, et kõigil on elus sarnased ülesanded ja väljakutsed, mis vajavad lahendamist. Ta avastas lihtsad asjad, mida õpetab ka teistele. Kuid need lihtsad asjad pole primitiivsed. Neid võib pidada ka sisemaailma kõrgtehnoloogiaks. Miks? Innovatsioon seisneb siin selles, et selliseid teadmisi – sisemist haridust haridusmaastikul selle osas, mida teame iseendi kohta, nii täpsel kujul ei eksisteeri. Ehk kuidas täpselt toimime ja tegutseme oma igapäevaelus. Seda õpetabki Practical Consciousness (endine Teadliku Muutuse Kunst), mida õpetatakse alates 2010. aastast ka välisriikides.