“Inimesed on maailma eri paigus sarnased – tahavad jõuda sarnasse rahulollu nii enda kui ka ümbritsevaga. Kui mõni võõras kultuur meile mõnd abimeest pakub, tasub ta siiski ära kuulata ja võib-olla temalt ka õppida.”

Loe jooga ja Practical Consciousness praktiku Inga Murula-Riimi arvamuslugu.

ERRi Novaator kirjutas äsja sellest, et India ja Hiina avaldavad Eestile üha enam pehmet jõudu. Viimase ühe väljendusena on loos toodud välja ka jooga, millest on saanud moodsa ühiskonna trend ning sügava transformatsiooni teekond.

„Tugevamalt juurduvad Eestis India uskumused ja rahvuskultuur. Kultuuriväärtuste vahetus spirituaalses ja religioosses valdkonnas on analüüsi järgi tohutu ning üha kasvav. Näidetena võib välja tuua jooga, tantra ja ajurveeda ehk India traditsioonilise meditsiini plahvatusliku populaarsuse. See märgib teatavat budistlike ja hinduistlike väärtuste levikut Eestis. Uskumusi ja rahvakultuuri võib pidada aga pehme jõu kõige pehmemaks otsaks,“ seisab artiklis.

Kuigi paljud osalevad joogatundides eesmärgiga parandada oma painduvust, on jooga tõeline südamik siiski vaimne.

Miks Eesti inimesed innustuvad justkui võõrast kultuurist, religioonist, võtavad selle omaks, saavad sellest kasu ja elujõudu? Joogat seostatakse tihti füüsilise treeninguga, kuid sellel iidsel traditsioonil on palju sügavam tähendus ja eesmärk ning rahustav mõju, mis tasakaalustab kiire elutempoga kaasnevat ärevust.

Lääne kultuuris seostatakse joogat sageli fitnessiga. Kuigi paljud osalevad joogatundides eesmärgiga parandada oma painduvust, on jooga tõeline südamik siiski vaimne. Enamik joogastiile keskendub erinevate tehnikate kaudu sügavamalt eneseteadvustamisele ja sisemisele rahule.

Füüsilise vormi kõrval on vaja ka toimivat vaimu

Lisaks füüsilisele kasule on jooga treeningutel ka vaimse tervise hüvesid. Mitmed uuringud on toonud välja, et jooga aitab vähendada stressi, ärevust ja depressiooni. Jooga positiivsete mõjude tõttu on seda hakatud rohkem kaasama psühholoogilistesse teraapiatesse ning nägema tervisliku eluviisi olulise osana, aidates tugevdada inimese vaimset ja füüsilist heaolu. See asjaolu iseenesest on märkimisväärne, kinnitades jooga positiivset mõju inimestele.

Paraku Eesti enda kultuuris joogalaadse mõju ja traditsiooniga praktikaid ei ole. Praktikad, mis toimivad, võivad tulla kaugetest maadest, kuid see ei tähenda, et nad ei võiks Eestis kohanduda nagu omad ning olla täielikult omaks võetud ja heaks kiidetud.

Maailmas on hoogu kogumas erinevad inimese meeleseisundile keskenduvad praktikad, mis sisaldavad joogalikke elemente. Eriti populaarseks on saanud meeleteadlikkus (inglise keeles mindfulness) ja ka muud enesearengu meetodid. Meditatsiooni ja keskendumist parandavaid digitaalseid platvorme on lugematul hulgal.

Meeleteadlikkus ja sarnased tehnikad on loodud selleks, et aidata inimestel keskenduda hetkele.

Meeleteadlikkus ja sarnased tehnikad on loodud selleks, et aidata inimestel keskenduda hetkele, vähendada mõttetööd ja suurendada teadlikkust enda emotsioonidest ja füüsilisest heaolust. Uuringud on näidanud, et selliste meetodite regulaarne praktiseerimine soodustab eneseteadvust, empaatiat ja stressitaluvust. Kuid jooga pakub võimalust minna veel palju sügavamale.

Elukestev pühendumus

Mõned skeptikud väidavad, et lääne jooga ja vaimsus on eemaldunud selle juurtest ning on tõelise spirituaalse praktika asemel muutunud pigem kommertslikuks ja pinnapealseks tegevuseks. Ehkki sellist kallakut esineb, ei tähenda see, et jooga tõeline olemus oleks kadunud. On palju neid, kes otsivad ja väärtustavad selle iidse praktika sügavamat ja autentsemat olemust.

Jooga pole seotud ühegi konkreetse religiooni, uskumussüsteemi ega kogukonnaga, seda on alati käsitletud kui sisemise heaolu tehnoloogiat. Jooga on vaimne distsipliin, mis keskendub keha ja meele harmoonia saavutamisele. See on tervisliku eluviisi kunst ja teadus.

Jooga pole seotud ühegi konkreetse religiooni, uskumussüsteemi ega kogukonnaga.

Jooga teekond sisaldab lisaks füüsilisele tasandile ka meditatsioone, hingamistehnikaid ja mantraid. Lisaks ka enesedistsipliini ja eetilisi põhiväärtusi, nagu empaatia, heatahtlikkus, tõepärasus. Jooga põhineb teadvustatud tegevusel, mis tähendab protsesside ja praktikate teostamist reaalajas ning nende mõjude märkamist ja juhtimist. Sellise protsessiga ühendatakse füüsilised, emotsionaalsed, mentaalsed ja vaimsed aspektid, mis võimaldab joogapraktiseerijal kogeda sügavat rahu ja eneserealisatsiooni seisundit.

Näiteks Kriya jooga sügavust näitab Indiast pärit Siddhade traditsioon, mis põhineb täiuslikkuse saavutanud meistrite õpetustel. Õpetus rõhutab inimese ego puhastamist, mis võimaldab liikuda absoluutse teadvuse seisundi, tuntud kui Kaivalya, suunas.

Sellesse traditsiooni kuuluvad ka sügavad eetilised põhimõtted ning teadvuse omaduste arendamine, mis võimaldab inimesel toimida tema parimas kvaliteedis ning ületada meele ja kehalisi piirangud. Sellel tasemel jooga ei ole lihtsalt juhuslik tegevus, vaid tähendab elukestvat pühendumust.

Kõik see, mis ei tule läänest, ei ole hea ega halb

Jooga pole pelgalt füüsiline treening, vaid sügav teekond eneseavastamiseni ja teadvuse puhtuseni. Selle iidse praktika tõeline tähendus ulatub kaugemale populaarsest läänelikust arusaamast, toetades meie vaimset ja emotsionaalset heaolu ning avades ukse sügavamatele teadmistele ja teadvuse kõrgematele seisunditele. Seega pole jooga vaid tegevused, vaid olemise viis ja kvaliteet. Kui arendada oma keha, meelt, emotsioone ja energiat teatud küpsusastmeni, avalduvad loomupäraselt kõrgemad kvaliteedid. See ongi jooga.

Kui mõni võõras kultuur meile mõnd abimeest pakub, tasub ta siiski ära kuulata ja võib-olla temalt ka õppida.

Kõik see, mis ei tule läänest, ei ole hea ega halb. Maailm on täis erakordseid kultuure, mida me ei tunne, kuid kui tundma saaksime, võiksime neisse armuda. Inimesed on maailma eri paigus sarnased – tahavad jõuda sarnasse rahulollu nii enda kui ka ümbritsevaga. Kui mõni võõras kultuur meile mõnd abimeest pakub, tasub ta siiski ära kuulata ja võib-olla temalt ka õppida.

Ka Practical Consciousness’i aluseks on jooga ja meetodi teadmised ning tehnikad on suunatud nimetatud muudatuste loomiseks.

Lugu ilmus algselt Õhtulehe lisas ‘Naine’, enesearengu rubriigis.