4 mõtisklust sellest, kuidas me kogeme elu – ja kuidas seda muuta.

Avasta, kuidas sinu elu kogemus sünnib – seestpoolt.

Elu tundub meile tihti väliselt keeruline: suhted, töö, väsimus, sisemised kahtlused. Aga mis siis, kui kogemus ei sünni mitte väljast, vaid seest?

See Ingvar Villido blogisari juhatab sind praktilisel ja lihtsal viisil läbi nelja sammu:
1. Kuidas elukogemus pole kunagi objektiivne,
2. Kuidas suhtlus saab alguse meie siseseisunditest,
3. Kuidas märkamisvõime loob valikuvabaduse,
4. Ja lõpuks – mis sinus võib veel avaneda, kui sisemine müra vaibub.

Iga osa viib sind lähemale mõistmisele, et:
– sa ei pea alati reageerima,
– sa saad kuulata ja suhelda selgemalt,
– sul on juba olemas rahu, taipamised ja valik.

Iga osa on omaette tervik – aga koos moodustavad nad ukse selgema ja teadlikuma eluviisi juurde.

Osa 1/4
Miks elukogemus pole kunagi objektiivne

Oled sa kunagi mõelnud, miks üks ja sama olukord võib kahe inimese jaoks tunduda täiesti erinev?

Üks naudib kontserti ja pisarad voolavad.

Teine vaatab kella ja tahab koju.

Mõlemad olid samas ruumis, kuulasid samu helisid – aga nende kogemus oli vastandlik.

See ei ole juhus.

Kas oled tundnud, et su mõtted lähevad pidevalt rändama ja sul on raske keskenduda?

Võib-olla oled proovinud pingutada, et olla tähelepanelikum, kuid miski tõmbab sind ikka ja jälle mujale – telefon, muremõtted, pidev infotulv.

Sa pole üksi. Tähelepanu hajumine on täiesti normaalne, sest meie tähelepanu on harjunud hüppama ühelt asjalt teisele. Kui me ei õpi oma tähelepanu teadlikult juhtima, siis see liigub automaatselt – sinna, kus on kõige rohkem stiimuleid, harjumusi või emotsioone.

Kogemus ei sünni seal, kus see näib

Meie esimene instinkt on mõelda, et kogemus tuleb „sealt väljast“ – olukord, inimene, sõnad, sündmus.

Aga kui me ausalt vaatame, siis kõik, mida me kogeme, toimub meie sees.

– Me ei koge päikeseloojangut. Me kogeme seda, mida see meis esile kutsub.

– Me ei maitse kohvi iseenesest. Me kogeme, kuidas meie keha ja meel sellele reageerivad.

– Me ei reageeri teise inimese lausele, vaid sellele, kuidas see kõlab meie sisemaailmas.

Näide:

Kujuta ette, et kolleeg ütleb: “Kas sa jõuad selle aruande täna valmis?”

Kui sa oled rahulik ja keskendunud, kuuled seda lihtsalt kui küsimust.

Aga kui oled pinges või tunned end ülekoormatuna, võib see tunduda kriitikana. Sama lause, erinev kogemus.

Elu ei ole objektiivne – see on isiklik

Sinu kogemus sõltub:

– sellest, millele sa keskendud

– sellest, milline seisund sinus parasjagu valitseb

– sellest, millised sisemised mustrid on aktiivsed

See tähendab: me ei ela samas maailmas, isegi kui jagame sama ruumi, sama meeskonda, sama koosolekut või sama kodu.

Näide:

Oled sõpradega kinos. Sina oled sügavalt liigutatud – teine ütleb: „See oli igav.“

Mõlemad vaatasid sama filmi, aga kogesid midagi täiesti erinevat.

See ei räägi filmist – see räägib siseseisundist.

Aga miks see on oluline karjääris või töös?

Kui sa tahad olla hea spetsialist, selge suhtleja või inimene, kes suudab päriselt kuulata ja näha teist, siis see on kriitilise tähtsusega.

Enese teadlikkus loob professionaalset selgust.

See aitab sul:

– märgata, kas reageerid faktile või oma sisemisele pingele,

– säilitada rahu ka keerulistes olukordades,

– teha valikuid mitte impulsiivselt, vaid arukalt.

Kui sa soovid edu, aga samal ajal rahulolu, siis just see taipamine – et sinu kogemus sünnib seestpoolt – aitab luua rohkem tasakaalu, efektiivsust ja ka tõelist kasulikkust.

Näide:

Juht annab sulle konstruktiivset tagasisidet. Kui oled kindel ja avatud, võtad seda arenguvõimalusena.

Aga kui oled kaitses, kuuled ainult „ma ei tee piisavalt hästi“. Teadlikkus aitab sul näha, kas koged praegust olukorda või vana haava.

Mida see meile õpetab?

Et meie kogemus pole mitte niivõrd reaktsioon maailmale, vaid peegeldus meie enda sisemaailmast.
See pole süü ega viga – see on võimalus.

Võimalus hakata märkama, kuidas kogemus sünnib.
Ja siis… selgineb.

Selguse pealt tulevad paremad otsused, selgemad suhted ja sügavam rahu.

Näide:

Märkad, et igal esinemisel tunned hirmu, isegi kui keegi ei ohusta sind.
See ei tule publikust – see tuleb sinu enda sisemisest tõlgendusest.
Kui sa seda näed, saad hakata looma uut kogemust.

Küsimus sulle:

Kas sa oled märganud olukorda, kus keegi teine koges midagi väga teistmoodi kui sina?
Mida see sulle õpetas enda sisemaailma kohta?

Näide:

Oled perega puhkamas. Sina naudid vaikust, teine tunneb igavust. Kolmas ärritub, sest WiFi ei tööta.
Kõik on samas paigas – aga igaüks elab oma sisemist maailma.