Esmapilgul võib öelda, et Kristo karjäär on kulgenud muretult ja tõusujoones. Pärast keskkooli lõpetamist hõbemedaliga teadis ta kindlalt, et tahab edasi õppida ärikorraldust. Õpingute ajal tööga alustades tegi ta samas ettevõttes 11 aasta jooksul karjääri laotöötajast kuni juhatuse esimehe kohani välja. Juhuse tahtel sattus valdkonnaks elektrimaterjalide maaletoomine ja müük. Mõned aastad juhtis ta teist sama valdkonna ettevõtet, aga peagi kutsuti ta oma endise tööandja poolt tagasi selleks ajaks juba rahvusvahelise haardega ettevõtte juhiks.

Kiire tõus karjääriredelil Kristole sobis. Iga uue väljakutsega silmitsi seistes leidis ta, et saab sellega hakkama ja suudab säilitada igas olukorras professionaalsuse. Vastutuse kasvades hakkas ta aga tähele panema, kuidas tööl asjade kontrolli all hoidmine võib tasakaalust välja viia ülejäänud elu. Kolleegidele ja alluvatele ta oma emotsioone välja näidata ei saanud ja tasakaalu säilitamiseks tegeles ta hobidega, mis aitasid mõtted mujale viia. Spordist sai omamoodi sõltuvus; niisamuti ka nädalavahetuste väljaskäimistest. Kui pinged sellegipoolest säilisid, leidsid nad väljundi konfliktide näol pereliikmete või lähimate sõpradega.

Tihti jõuavad naised enesearengu teele enne kui mehed ja nii oli see ka Kristo puhul. Tema teine pool jõudis Practical Consciousness kursusele ja ütles, et see on midagi sellist, mis kuluks rohkem ära hoopis mehele. Ja nagu ikka, pidi elu seda lisaks naise soovitusele veel valideerima, et huvi kinnistuks ja ta teekonna tõesti ette võtaks. Telesaates Ingvar Villidot nähes tekkis Kristol kohene äratundmine, et see mees teab, mida ta räägib. Kursusele jõudmine langes tema jaoks kokku oma ettevõtte loomise ajaga ja aitas seeläbi veel selgemalt tuua välja kitsaskohad, mis tal juhina tekkinud olid.

Oma ettevõtet luues oli Kristol hetkeks tunne, et ta on vabanenud vanadest mustritest ja probleemidest, mis teda suurettevõtte juhina saatsid. Hetkeline kergus jäi aga üürikeseks, kui ta vähem kui aasta möödudes hakkas nägema, et seisab silmitsi täpselt samade probleemidega, millega varem. Selleks ajaks oli ta õnneks juba alustanud oma sisemaailmas orienteerumisega ja hakkas aru saama, et probleemide juur võib olla temas endas. Tema enda reaktsioonides, mustrites, automatismides. Ta ei otsinud enam lahendusi välisest, vaid hakkas tööle iseendaga. Ja nägi, kuidas see tõi kaasa muutused ka igal pool mujal.

Tippjuhina peab olema kättesaadav igal pool ja igal ajal:

Teadmised kursustel saab omandada kiiresti ja mida kaugemale õpingutega jõuad, seda kergemini oskad igas olukorras enda – ja ka teiste – emotsioone ja mõtteid märgata. Kristo nägi omal käel, et teooriast üksi siiski ei piisa ja tehnikaid tuleb praktiseerida. Esimeste tehnikate tulemusi nägi ta koheselt, aga raskemate tehnikate puhul tundis pikalt, et need ei tule välja ja ta ei jõua soovitud tulemuseni. Järjekindla inimesena ta aga ei loobunud, vaid vastupidi – tegi tehnikaid regulaarselt igapäevaselt, kuni hakkas soovitud tulemusi saavutama. Tänaseks vabastab ta emotsioone igas olukorras – nii autoroolis kui keset koosolekut – ja on saavutanud efektiivsuse ja siiruse, mida varasemaga võrrelda ei anna.

Enamik koolitustest ja kursustest annavad lühiajalisi tulemusi: vahetult pärast võivad motivatsioon ja efektiivsus küll kasvada, aga mingi aja pärast on olukord endine. Practical Consciousness erineb selle poolest, et muutus ei tule mõne uue meetodi või tööriista rakendamisest, vaid iseenda seest – ja laseb igal töötajal likvideerida oma elust just need takistused, millega tema silmitsi seisab. Samuti, mida rohkem on tiimis inimesi, kes oskavad oma reaktsioone, emotsioone ja mõtteid märgata ja nendega tegeleda, seda harmoonilisem on õhkkond kogu kollektiivis. Inimesed ei vii enam koju kaasa töö juures kogunenud pingeid ja suudavad kohal olla ka oma lähedaste jaoks.