{"id":8027,"date":"2018-12-05T16:57:46","date_gmt":"2018-12-05T16:57:46","guid":{"rendered":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/?p=8027"},"modified":"2023-01-03T16:58:48","modified_gmt":"2023-01-03T16:58:48","slug":"emotsioonide-moju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/et\/blogi\/emotsioonide-moju\/","title":{"rendered":"Emotsioonide m\u00f5ju"},"content":{"rendered":"
\n

Jagame katkendit Ingvar Villido raamatust \u201cEmotsioonid. Inimkonna suurim s\u00f5ltuvus\u201d, mis oli 2018 aasta Rahva Raamatu ja Apollo ostetuim raamat. Populaarne k\u00e4siraamat on ka abimaterjal Practical Consciousness’i (endine Teadliku Muutuse Kunst) kursuste l\u00e4binutele. Olles \u00f5ppinud kursustel rahu rikkuvaid emotsioone juhtima, aitab k\u00e4siraamat saavutatud rahu hoida. L\u00f5igud raamatust heidavad s\u00fcgavama pilgu emotsioonide loomusesse ja m\u00f5jusse.<\/h3>\n<\/div>\n<\/div>

Emotsioonid kuuluvad lahutamatult igap\u00e4evaelu juurde. T\u00e4nu inimese vajadusele k\u00f5ike teada saada, kirjeldada ja klassifitseerida, on ka selles\u00a0valdkonnas\u00a0erinevad kultuurid suure t\u00f6\u00f6 juba \u00e4ra teinud ja see on kinnistunud. K\u00f5ikjal jagatakse emotsioonid sobilikeks ja mittesobilikeks l\u00e4htuvalt\u00a0\u00fchiskonnas valitsevatest\u00a0normidest.<\/strong><\/p>\n

Arenenud riikides, kus valitseb pigem materialistlik vaade, peetakse emotsioone f\u00fc\u00fcsilise keha vastusprotsessideks sisemistele v\u00f5i v\u00e4limistele\u00a0muutusele.\u00a0Peaasjalikult arvatakse nad ajus ja n\u00e4rvis\u00fcsteemis toimuvateks protsessideks. K\u00f5rvalekaldeid normidest ravitakse ps\u00fchholoogide, ps\u00fchhiaatrite,\u00a0meditsiini ja\u00a0farmaatsia poolt enamasti medikamentoosselt. Ravi ei ole v\u00e4ga efektiivne ja kestab sagedasti elu l\u00f5puni. \u00d5igem on \u00f6elda, et ravimist ei toimu,\u00a0k\u00fcll aga\u00a0surutakse maha teatud refleksikaari. Pikaaegse raviga kaasnevad sagedasti t\u00fcsistused. Siis viidatakse p\u00e4rilikkusele ja iseloomule, mida muuta ei\u00a0saavat.<\/strong><\/p>\n<\/div>

P\u00fc\u00fcdlemine positiivsete emotsioonide suunas<\/h3>\n

Mittemateriastlik vaade vaatleb emotsioone l\u00e4htuvalt hea ja halva omavahelisest tasakaalust v\u00f5i igavesest v\u00f5itlusest. Sealt leiab palju erinevaid kujutisi ja lugusid, mille kaudu antakse edasi kokkuleppelisi v\u00e4\u00e4rtushoiakuid. Vahel sooritatakse ka protseduure, mille kaudu p\u00fc\u00fctakse avaldada nendele j\u00f5ududele otsest m\u00f5ju kas abi v\u00f5i omakasu saamiseks. Need on erinevad rituaalsed tegevused. M\u00f5nedes kultuurides k\u00e4ib asja juurde ka spetsiaalsete droogide kasutamine. Asjasse mittep\u00fchendatule j\u00e4\u00e4vad taolised rituaalid komplitseeritud sisu t\u00f5ttu arusaamatuteks ja isegi hirmutavateks.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5iks \u00f6elda, et emotsioonide osas valitseb \u00fcle maailma ikkagi p\u00fc\u00fcdlemine positiivsete suunas ja negatiivsete taunimine, sest neid ei taheta enda ellu. Ilmselgelt tagaj\u00e4rgede t\u00f5ttu, mida \u00fched v\u00f5i teised k\u00e4ivituva tegevuse tulemusena toodavad. K\u00f5ikide tegude motiivid on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes \u2013 tunda ennast emotsionaalselt h\u00e4sti. Hea ja kurja v\u00f5itlus on t\u00e4ielikult taandatav erinevat liiki emotsioonide kasutusele.<\/p>\n

K\u00f5igil samasugused emotsioonid<\/h3>\n

Kas te teadsid, et emotsioonid on k\u00f5ikidel inimestel samasugused? Erinevalt rassist, keelest, usust ja kultuurist. Nii sakslase, ameeriklase, austraallase kui ka eskimo viha kui emotsioon on identne. Teod ja v\u00e4ljendused v\u00f5ivad olla aga t\u00e4iesti erinevad. Sama on ka k\u00f5igi teiste emotsioonidega. Inimest hinnatakse selle j\u00e4rgi, mida ta oskab, teeb, kuidas k\u00e4itub ja mida \u00fctleb. Sellele keskendudes j\u00e4\u00e4b tahaplaanile emotsioon, mis juhib k\u00f5iki tegevusi, olles samas peamine motivaator. Tihti juhtub aga nii, et emotsiooni m\u00e4rgatakse primaarsena ja k\u00f5ik muu ei oma t\u00e4htsust. Vahel on m\u00f5lemad olulised.<\/p>\n

Meil on reaktsioonid igale asjale, millega kokku puutume. Neis k\u00f5igis sisaldub emotsionaalne komponent. Kui me saaksime n\u00e4ha teiste emotsioone, olles ise emotsioonitu ehk hinnanguteta, m\u00e4rkaksime tunnete erinevat laialdast m\u00f5ju tegevustele. Saaksime teada, et erinevad emotsioonid toodavad erinevaid tagaj\u00e4rgi. Tahan sellega \u00f6elda, et iga\u00fcks neist on v\u00f5imeline tekitama spetsiifilisi tagaj\u00e4rgi, sest oma loomult on nad erinevad. Me oleme inimkonnas mingil p\u00f5hjusel kokku leppinud, et head emotsioonid on positiivsed ja halvad negatiivsed. Tegelikult emotsioonid lihtsalt on, kuid me oleme harjunud end nendega samastama ja otsustama nende \u00fcle siis tagaj\u00e4rgede alusel, mida nad tekitavad. Tagaj\u00e4rgede j\u00e4rgi me teamegi, mis on hea ja mis on halb.<\/p>\n

Emotsioonid iseenesest on teatud liiki loodusj\u00f5ud. Arutud, kuid see-eest vitaalsed, v\u00e4ga eluj\u00f5ulised ja just oma vitaalsuse t\u00f5ttu sinu elu juhtivad. Lisaks on sinu emotsioonid suutelised m\u00f5jutama ka teisi.<\/p>\n

Emotsioonid ja edukus<\/h3>\n

Tead sa m\u00f5nd edukat inimest? V\u00f5ib-olla oled ka ise edukas v\u00f5i ehk oled neist lugenud ajalehtedest, ajakirjadest, raamatutest v\u00f5i n\u00e4inud televisoonist. P\u00f5hjus, miks edukas inimene on edukas, on imelihtne: ta on lihtsalt rohkem arukas. Ta kasutab oma arukust rohkem v\u00f5rreldes teiste inimestega. Ehk kui oled n\u00e4inud edukaid inimesi, siis nad tunduvad pisut emotsioonitumad, selle v\u00f5rra on nad ka pisut arukamad ning seet\u00f5ttu ka edukamad.<\/p>\n

Nii et kui sa t\u00e4na ei ole edukas, siis on sul lihtsalt liiga palju edust m\u00f6\u00f6da juhtivaid emotsioone. Muidugi, ma tean ka m\u00f5nda emotsioonidest juhitud pealtn\u00e4ha edukat inimest. Kui aga vaadata pisut s\u00fcgavamale, n\u00e4iteks tema majandustulemusi aastate l\u00f5ikes, siis on seal n\u00e4ha h\u00fcplevaid tendentse. Edu nagu h\u00fcppaks \u00fcles ja langeks j\u00e4lle allapoole. Neis inimestes on s\u00e4\u00e4rane pool-pool kombinatsioon ehk neis on arukus, siis tekib mingi motiveeriv emotsioon, mis v\u00f5imaldab taibatavat l\u00e4bi viia ja t\u00e4nu sellele j\u00f5uda m\u00e4e otsa. Siis aga j\u00e4rgneb emotsioonide faas, mida kutsutakse naudinguks, millel arukust ei ole. Sellel ajal m\u00e4gi, mille tippu j\u00f5uti, hakkab sulama.<\/p>\n

Arukus ja emotsionaalsus<\/h3>\n

Loomulikult ei taha ma \u00f6elda, et saavutuste nautimine on paha. Kui aga r\u00e4\u00e4gime emotsioonist kui sind juhtivast j\u00f5ust, siis n\u00e4eme, et igal naudingul on teatud laadi tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n

Paljud edukad inimesed on \u00f5ppinud jagama oma tegevusi emotsioonituteks ja emotsionaalseteks. Oluliste k\u00fcsimuste lahendamisel p\u00fc\u00fctakse olla v\u00f5imalikult emotsioonitu, peale koosolekut v\u00f5ib aga l\u00f5\u00f5gastuda \u2013 lubada emotsioonidel tulla. T\u00f5eliselt ja stabiilsemalt edukad inimesed hoiavad teatud laadi keskjoont \u2013 arukuse ja emotsionaalsuse vahel.
\nKokkuv\u00f5tvalt \u2013 me r\u00e4\u00e4gime emotsioonidest kui teatud t\u00fc\u00fcpi loodusj\u00f5ududest, mis m\u00f5jutavad sinu elu ja tekitavad v\u00e4ga konkreetseid tagaj\u00e4rgi, sulle endale v\u00f5i siis teistele. J\u00e4tame hinnanguliselt liigitamata head ja halvad emotsioonid. Eks iga\u00fcks otsustab ise, kuidas on nende emotsioonidega just konkreetse olukorra valguses.<\/p>\n<\/div>

<\/div>

Kui sind huvitab, mida emotsioonidega ette v\u00f5tta saab, uuri l\u00e4hemalt Practical Consciousness’i kursuste kohta siit!<\/a><\/strong><\/p>\n<\/div>

<\/div><\/div>

Jaga seda postitust!<\/h4>
<\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/div><\/div>