{"id":8025,"date":"2019-01-20T16:51:52","date_gmt":"2019-01-20T16:51:52","guid":{"rendered":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/?p=8025"},"modified":"2023-03-10T17:54:38","modified_gmt":"2023-03-10T17:54:38","slug":"suure-osa-labipolemisest-pohjustab-pikaajaline-positiivne-stress","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/et\/blogi\/suure-osa-labipolemisest-pohjustab-pikaajaline-positiivne-stress\/","title":{"rendered":"Suure osa l\u00e4bip\u00f5lemisest p\u00f5hjustab pikaajaline positiivne stress"},"content":{"rendered":"
\n

Positiivse stressi juures tunnevad inimesed end h\u00e4sti ja nad on ambitsioonikad, on soov midagi\u00a0saavutada ja k\u00f5ike teha. Paraku aga ei teata, et ka pikaajaline positiivne stress viib l\u00e4bip\u00f5lemiseni.<\/h3>\n<\/div>\n<\/div>

Loe, mida r\u00e4\u00e4gib pingetaluvuse kohta vaimse vormi ekspert ps\u00fchhiaater dr. Helena Lass!<\/strong><\/p>\n<\/div>

Kaht liiki stressi<\/h3>\n

Stressi on kaht liiki: positiivne ja negatiivne stress. Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, aga mitte positiivsest. Kuid t\u00e4nap\u00e4eval on suurem hulk l\u00e4bip\u00f5lemise juhtudest tingitud just positiivsest stressist.<\/p>\n

Soov tohutult k\u00f5ike teha, pidev ambitsiooni ja saavutuse laineharjal s\u00f5itmine tekitab teatud s\u00f5ltuvust ja me ei m\u00e4rka \u00f5igel ajal pidurdada. Seesugust saavutust ja pidevat p\u00fcrgimist soodustavad nii t\u00f6\u00f6andjad kui \u00fchiskond tervikuna. Tulemusena viib pidev emotsionaalne pinge ja aktiveeritus f\u00fc\u00fcsilise keha kurnatuseni.<\/p>\n

L\u00e4bip\u00f5lemise viis astet<\/h3>\n

Just positiivse stressi kaudu j\u00f5uab suurem osa inimestest t\u00e4nap\u00e4eval l\u00e4bip\u00f5lemiseni, kusjuures l\u00e4bip\u00f5lemise viimase astme puhul esineb 86 protsenti kattuvus depressiooniga. See t\u00e4hendab, et 100-st l\u00e4bip\u00f5lenud inimesest on 86 puhul tuvastatav depressioon ning ollakse j\u00f5udnud hoopis \u00fcle\u00fcldise pidurduseni.<\/p>\n

L\u00e4bip\u00f5lemisel on viis astet, mis t\u00e4hendab et see ei teki \u00fcle\u00f6\u00f6, vaid on terve protsess, terve kaskaad, mida on v\u00f5imalik j\u00e4lgida ja ka selle arenemisesse sekkuda.<\/p>\n

Pinge, \u00e4rritumine, konfliktid<\/h3>\n

K\u00f5ik algab olukorrast, kus inimene on pinge all, inimene \u00e4rritub kergesti, tekivad konfliktid. Olukorra s\u00fcvenedes ei tule ta enam oma igap\u00e4evaste tegevustega toime. Enesekindlus ja keskendumisv\u00f5ime on langevad.
\nEt s\u00e4ilitada varasemalt harjumusp\u00e4rane tegutsemis- ja t\u00f6\u00f6v\u00f5ime, tulevad m\u00e4ngu kompensatoorsed tegevused ehk inimene p\u00fc\u00fcab veel rohkem pingutada ja v\u00f5tab appi suuremad kogused kohvi v\u00f5i muud ergutid.<\/p>\n

Paraku ei oska inimesed positiivse stressi kahjulikku m\u00f5ju \u00f5igeaegselt m\u00e4rgata, sest tundub, et see on hea asi, kuna \u00fchiskonnas on kogu aeg r\u00e4\u00e4gitud positiivse stressi headest k\u00fclgedest.<\/p>\n

Haiguste teke<\/h3>\n

Pikaajalise ehk kroonilise stressi tulemusel, olgu see positiivne v\u00f5i negatiivne, areneb v\u00e4lja nii vaimsetes kui f\u00fc\u00fcsilistes funktsioonides v\u00e4lja haigus. See on seotud neerupealiste kurnatusega, sest stresshormoone toodetakse just seal. Tekib organkahjustus.<\/p>\n

L\u00e4bip\u00f5lemist v\u00f5ib v\u00f5rrelda hambaaukudega: kui augud on juba v\u00e4ga suured, siis need valutavad ja takistavad s\u00f6\u00f6mist. See hetk on juba liiga hilja, et hakata tegelema ennetust\u00f6\u00f6ga. Normaalse olukorra taastamiseks on vaja hambaaugud \u00e4ra parandada ja v\u00f5imalikult kiiresti omandada teadmised ennetusest.<\/p>\n

Aeg puhata<\/h3>\n

Vaimse tervise puhul, t\u00e4psemalt l\u00e4bip\u00f5lemise korral, tuleb parandamiseks v\u00f5tta aeg puhkamiseks.<\/p>\n

Neerupealiste kahjustus ei taastu m\u00f5ne p\u00e4eva ega ka kuuga. Teinekord on vaja 3\u20134 kuud sellist rahulikumat elutempot hoida, et mitte j\u00e4tkata neerupealistest stressihormoonide ja adrenaliini v\u00e4lja pumpamist. Eelk\u00f5ige on vaja muuta harjumust olla pidevalt kiirustunnet loovate emotsioonide m\u00f5ju all.<\/p>\n

Kuidas ennetada?<\/h3>\n

Inimesed ei saa rakendada neid teadmisi, mida neil pole. Meil ei ole tegelikult koolides vaimse tervise kasvatust, vaid meil on kehaline kasvatus. Samuti pole ka t\u00f6\u00f6kohtades teadlikkust vaimsest tervisest. Nii t\u00f6\u00f6andjad kui t\u00f6\u00f6tajad teavad vaimsest tervisest \u00fchtviisi v\u00e4he. Vaimsest tervisest r\u00e4\u00e4kides r\u00e4\u00e4gitakse enamasti ikka h\u00e4iretest, mis on juba s\u00fcmptomite ja mitte p\u00f5hjusega tegelemine.<\/p>\n

\u00d5igesti vaimsest tervisest r\u00e4\u00e4kides ei peaks r\u00e4\u00e4kima depressioonist ja l\u00e4bip\u00f5lemisest, sest neid pole veel saabunud. Selle asemel tuleks vaadata, kuidas oma vaimseid, sisemaailma funktsioone korras hoida.<\/p>\n<\/div>

<\/div>

Dr Helena Lass on ps\u00fchhiaater ja ensearengumeetodi Practical Consciousness I & II \u00f5petaja. Kui tunned huvi kuidas oma vaimset tervist ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ise t\u00f5husate meetodite abil tugevdada, uuri Helena poolt l\u00e4bi viidavate Practical Consciousness’i kursuste kohta siit!<\/a><\/strong><\/p>\n<\/div>

<\/div><\/div>

Jaga seda postitust!<\/h4>
<\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/div><\/div>