{"id":8023,"date":"2019-03-07T17:09:41","date_gmt":"2019-03-07T17:09:41","guid":{"rendered":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/?p=8023"},"modified":"2025-02-27T12:49:10","modified_gmt":"2025-02-27T12:49:10","slug":"kuidas-pidevast-vasimusest-lahti-saada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/et\/blogi\/kuidas-pidevast-vasimusest-lahti-saada\/","title":{"rendered":"Kuidas pidevast v\u00e4simusest lahti saada?"},"content":{"rendered":"
\n

Ingvar Villido loengu praktilisest v\u00e4ljav\u00f5ttest saad teada, kuidas lisaks teada-tuntud faktoritele nagu vitamiinipuudus, v\u00e4hene uni, ebapiisav liikumine jms p\u00f5hjustavad kroonilist v\u00e4simust ka kroonilised emotsioonid. T\u00f6\u00f6tades kaasa, saad enda kohta palju uut teada!<\/h3>\n<\/div>\n<\/div>

Meeleolude vaheldumine<\/h3>\n

\u201cKuidas sa ennast praegu tunned?\u201d k\u00fcsib Ingvar Villido loengu alguses osalejatelt. \u201cKas passiivselt, aktiivselt v\u00f5i vahepealselt?\u201d Tee ka sina oma praegune olek kindlaks. \u201cMis teeb passiivseks ja mis aktiivseks?\u201d uurib lektor edasi. Vastatakse, et passiivseks teeb meeleolu langus, aga kui tulevad head uudised, toimub meeleolu ja aktiivsuse t\u00f5us. \u201cJa kui tihti see k\u00f5igub?\u201d p\u00e4rib lektor, \u201ckas kuus korra v\u00f5i tihedamini?\u201d Vastuseks saab ta, et oleneb, mis kirjad ja k\u00f5ned ning muud teated parasjagu tulevad.<\/p>\n

Erinevat liiki emotsioonid<\/h3>\n

Niisiis, on selge, et meeleolud vahelduvad! Kas tahadki ennast tunda pidevas \u00fclesk\u00f6etuse, mahak\u00e4imise ja rahulikuma tasandi k\u00f5ikumiste vahel? Sellest rahulikumast tasandist unistavad k\u00f5ik, kuid et elu on kiire, ei suudeta sinna p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Osalejad jagavad, et viimasel ajal on nad end tundnud nagu orav rattas ja v\u00e4ga v\u00e4sinult. Elu juhib tunne \u201cpeab tegema\u201d, samas ka ebakindluse tunne. Nenditakse, et see on \u00f5udne kui oled energiast t\u00fchi, aga pead aktiivselt tegutsema.
\nLektor suunab osalejaid s\u00fcvenema: \u201cKui tegevusi saadab negatiivsus ehk negatiivne emotsioon, kas see viib meeleolude ja aktiivsuse t\u00f5usuni v\u00f5i languseni?\u201d \u00dchiselt leitakse, et ikka languseni. Langus aeglustab k\u00f5iki protsesse niiv\u00f5rd, et v\u00f5ib l\u00f5ppeda ka v\u00e4ga s\u00fcgava depressiooniga, kus ainus tahtmine on: \u201ctahaks elust v\u00e4lja astuda, minna unne\u201d.
\nKellel aga positiivne emotsioon pidevalt aktiivne, sel on kogu aeg r\u00f5\u00f5mus meel. \u201cKui n\u00fc\u00fcd r\u00f5\u00f5msuse emotsiooni kiirendada, kuhu v\u00f5iks r\u00f5\u00f5msus v\u00e4lja kasvada? Kas eufooriani?\u201d uuris lektor edasi, et kui inimene on eufoorias, kas ta on v\u00f5imeline siis adekvaatselt tegutsema. Ja kui inimene on maksimaalselt passiivne, milline on siis tema tegutsemisv\u00f5ime? On see nullil\u00e4hedane?<\/p>\n

Ihaldatud rahulikkus, tasakaalukus<\/h3>\n

Tuvastasime niisiis kaht liiki emotsioonid \u2013 aeglustavad-vaibutavad ja kiirendavad. “Millist emotsiooni tahaksid tunda?\u201d p\u00e4ris lektor edasi. Vastati, et rahulikkust, tasakaalukust. \u201cKuidas tunned ennast siis, kui saad teha seda, mis sulle meeldib, n\u00e4iteks harrastada oma hobi?\u201d Loomulikult k\u00f5las vastuseks, et sel juhul tuntakse rahulolu. \u201cTundes rahulolu, kas oled aktiveeruva ja passiivseks muutuva emotsiooni vahel? See ongi normaalne seisund,\u201d annab lektor vihje, et sel puhul tekib voolavus. \u201cJa kui t\u00f6\u00f6 lendab, kuidas tunned ennast siis?\u201d ajendab lektor taas k\u00fcsimustega s\u00fcvenema, kas siis tunneb inimene end sarnaselt sellele, kui tegeleb oma hobiga ehk normaalselt. “Meeleolude k\u00f5ikumine allapoole ja \u00fclespoole ei ole seevastu normaalne. Kirjeldatud voolavuse seisund v\u00f5iks olla standard. Standardit rikuvad k\u00f5ikumised,\u201d selgitab ta.<\/p>\n

M\u00f5tete neutraalne roll<\/h3>\n

\u201cKas m\u00f5tted on ka aktiivsed ja passiivsed? Kui oled passiivne, on sul passiivsed m\u00f5tted?\u201d \u00e4rgitab lektor sisemaailma uurima. Osalejad teevad lektori juhendamisel empiiriliselt kindlaks, et m\u00f5te \u2013 m\u00f5tete jada \u2013 liigub alati \u00fche ja sama kiirusega. \u201cSeda on hea teada\u201d, r\u00f5hutab lektor, \u201csest vastasel juhul l\u00e4heb k\u00f5ik m\u00f5tete kraesse. M\u00f5tted ja emotsioonid on kaks eraldiseisvat protsessi, mis toimuvad paralleelselt. N\u00e4iteks m\u00f5eldes kallile inimesele, v\u00f5ib t\u00e4heldada, et tema osas on nii m\u00f5tted kui ka tunded \u2013 emotsioonid.”
\nV\u00f5ib ka vargsi t\u00e4hele panna, et m\u00f5tted ja tunded omavahel ei segune. Ps\u00fchholoogia p\u00fc\u00fcab ravida m\u00f5tet. 2018 aprillis Norras toimunud \u00fclemaailmsel ps\u00fchhoteraapia valdkonna spetsialistide konverentsil \u201cEmotion Revolution\u201d t\u00f5deti aga \u00fcksmeelselt, et k\u00f5ige kurjajuur on emotsioon, mitte m\u00f5tlemine. See, kuidas sa ennast tunned \u2013 h\u00e4sti v\u00f5i halvasti \u2013 on alati seotud sellega, mis emotsiooni parajasti koged.<\/p>\n

V\u00e4simuse tunne<\/h3>\n

“Niisiis, kuidas oled end tundnud viimasel kuul? Aga viimasel aastal? Mis see taustatunne \u2013 taustaemotsioon \u2013 on olnud? Kui see tunne on olnud v\u00e4simus, siis pane t\u00e4hele, et saad v\u00e4simust endast eraldioleva n\u00e4htusena teadvustada. Pane t\u00e4hele, et see vahend, mille abil sa v\u00e4simust teadvustad, on neutraalne \u2013 pole v\u00e4sinud ega energiline. Nimetan seda vahendit teadlikkuseks,” selgitab lektor. “Kas kasutad sedasama vahendit \u2013 teadlikkust, teadvustamist iga p\u00e4ev? N\u00e4iteks, kui tunned ennast r\u00e4balasti, saad tuvastada selle tunde olemasolu neutraalselt, olgugi et tunned ennast r\u00e4balasti. R\u00e4bal tunne \u2013 see on emotsioon.”
\nTa j\u00e4tkab selgitades, et kui sa ei ole ennast palju f\u00fc\u00fcsiliselt pingutanud ja tunned ennast p\u00e4eva l\u00f5puks v\u00e4sinult, on ka v\u00e4simuse tunne emotsioon. Vahel \u00f6eldakse selle kohta ka vaimne v\u00e4simus. See v\u00f5ib tekkida ka siis, kui oled pidanud pikalt keskenduma. Pingutus teeb v\u00e4sinuks. Kui v\u00e4simuse tunne tekib aga ilma et vaimselt v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiliselt pingutanud oleksid, on see v\u00e4simus emotsioon. “Kui selliste v\u00e4simuse emotsioonidega midagi ette ei v\u00f5ta, siis nendest tingitud krooniline v\u00e4simus hakkab l\u00f5puks tervise peale. Positiivne m\u00f5tteviis siin ei aita.”<\/p>\n<\/div>

<\/div>

Kui soovid v\u00e4simusega seotud emotsioonide vabastamisega algust teha, osale 11. m\u00e4rtsil 2025 Practical Consciousness \u00f5petaja Aigi Vahingu TASUTA veebinaril “Kerguse leidmine l\u00e4bi teadlikkuse \u2013 kuidas vabaneda v\u00e4simusest ja stressist?” Registreeru siin<\/a>!<\/em><\/strong>
\n
\nV\u00e4simust tekitavaid emotsioone teadvustama ja vabastama on v\u00f5imalik p\u00f5hjalikumalt \u00f5ppida Ingvar Villido loodud Practical Consciousness’i kursustel. Uuri kursuste kohta l\u00e4hemalt siit!<\/a><\/em><\/p>\n

Emotsioonidest vabanema saab \u00f5ppida ka Ingvar Villido raamatu \u201cTeadvuse praktiline kasutamine\u201d abil, mis on saadaval raamatupoodides ja raamatukogudes.<\/em><\/p>\n<\/div>

<\/div>

Refereeritud Ingvar Villido loengust \u201cKuhu mu energia kaob ja mis seda r\u00f6\u00f6vib? Kuidas ennast aidata, kui tunned, et jaks on otsas?\u201d Lilleorus, 16. oktoobril 2018<\/em><\/p>\n<\/div>

<\/div><\/div>
<\/div><\/div>

Jaga seda postitust!<\/h4>
<\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/div><\/div>