{"id":11558,"date":"2025-01-16T20:30:50","date_gmt":"2025-01-16T20:30:50","guid":{"rendered":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/?p=11558"},"modified":"2025-03-26T16:17:37","modified_gmt":"2025-03-26T16:17:37","slug":"depressioon-elusus-kui-kompass-et-toeliselt-terveneda-dr-helena-lass","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/et\/blogi\/depressioon-elusus-kui-kompass-et-toeliselt-terveneda-dr-helena-lass\/","title":{"rendered":"Depressioon: elusus kui kompass, et t\u00f5eliselt terveneda"},"content":{"rendered":"
\n

Selles blogis viib Practical Consciousness \u00f5petaja ja ps\u00fchhiaater Dr Helena Lass sind teekonnale, kus avastame, kuidas meie m\u00f5tted ja emotsioonid kujundavad peaaegu m\u00e4rkamatult meie sisemist seisundit. Ta avab uksed depressiooni olemusse \u2013 pikaajalisse ps\u00fc\u00fchilisse valus\u00fcndroomi, mis v\u00f5ib muutuda justkui autopiloodi loodud l\u00f5ksuks, varjates meie t\u00f5elist elusust.<\/strong><\/p>\n

Helena jagab praktilisi vaatenurki ja meetodeid, mis aitavad vabaneda emotsioonide korduvast haardest ning taastada loomulik elususe kogemus \u2013 seisund, mis on s\u00fcgavalt rahuldust pakkuv ja p\u00fcsiv. <\/strong><\/p>\n

Loe edasi, kuidas teadlikkus ja Practical Consciousness tehnikad v\u00f5ivad luua teed uue tasakaalu ja sisemise vabaduseni.<\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n<\/div>

\u00d6eldakse, et k\u00f5ige kallim v\u00e4\u00e4rtus on aeg. Arvame, et kvantiteet ehk kui meil on palju aega, siis see on just see, mida tahame. Kuid kas ainu\u00fcksi aeg ise on ikkagi see suurim v\u00e4\u00e4rtus? Kui meie pikk elu oleks lihtsalt uks eksisteerimine, kas saaksime \u00f6elda, et olime \u00f5nnelikud? S\u00fcvenemisel ilmneb, et k\u00fcsimus pole kvantiteedis, vaid hoopis kvaliteedis \u2013 v\u00f5imekusel elada t\u00e4ielikult, saada t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral elust osa.<\/p>\n

Tunda end t\u00e4ielikult elus olevana \u2013 elususe kogemus \u2013 see on see, mille j\u00e4rgi me koik januneme.<\/p>\n

Kaks polaarsust<\/strong><\/h3>\n

\u00dcldjoontes kulgeb meie elu pendeldades miinuse ja plussi, negatiivse ja positiivse vahel. Depressioon on alati negatiivne kogemus, pikaajaline ps\u00fc\u00fchiline valus\u00fcndroom, \u00e4\u00e4rmuslik sumbumine. Depressiooni vastand on positiivne kogemus \u2013 nauding, r\u00f5\u00f5m ja aktiivsus. Kusjuures oma \u00e4\u00e4rmuslikus vormis v\u00f5ib ka selline positiivsus v\u00f5tta h\u00e4ire m\u00f5\u00f5tmed.<\/p>\n

N\u00e4eme igap\u00e4evaselt palju vaeva, et v\u00e4ltida negatiivse kogemist ja hoiduda positiivse poole. Ideaalmaailmas sooviksime k\u00f5ik kogeda positiivsust ja unistame, et see j\u00e4\u00e4ks ka p\u00fcsima. Kuid nii negatiivne kui positiivne enesetunne on loodud emotsioonide poolt ja kuna emotsioonid pidevalt vahelduvad, vaheldub pidevalt ka enesetunne. Kogemused on nagu keerlev m\u00fcnt, kahe poolusega.<\/p>\n

Elusus, kui kompass\u00a0 <\/strong><\/b><\/h3>\n

Elususe kogemus on ainulaadne. See on miski, mis asetseb v\u00e4ljaspool emotsioonide loodud pluss-ja-miinus kogemusi, v\u00e4ljaspool duaalsust. See pole m\u00fcndi positiivne pool, vaid meie loomulik v\u00f5imekus olla tunnistajaks m\u00fcndi keerlemisele, negatiivse ja positiivse vaheldumisele.<\/p>\n

Erinevalt nendest, kes on minestanud v\u00f5i koomas, annab just teadvusel olemine inimesele v\u00f5imekuse kogeda ja eristada nii positiivset kui negatiivset. Teadusuuringutest kinnitub, et olles teadvelolekus, kohal ja kontaktis praeguses hetkes toimuvaga, kogeme me \u00f5nnelikkust, mis on p\u00fcsivam ja rahuldust pakkuvam kui \u00fcksk\u00f5ik milline positiivne s\u00fcndmus v\u00f5i emotsioon.<\/p>\n

Teadveloleku seisund on esimene t\u00f5elise elususe seisund. Selline elusus k\u00e4itub kui vundament nii negatiivsele kui positiivsele, m\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi kogemusi v\u00f5imaldades, neid n\u00f6 elustades.<\/p>\n

J\u00f5udmaks t\u00f5eliselt depressioonist v\u00e4lja, tuleb hoida oma pilk mitte positiivsete kogemuste, vaid hoopis elususe suunas.<\/p>\n

Loomuliku oleku taastamine\u00a0\u00a0<\/strong><\/h3>\n

K\u00f5igi inimeste loomulik sisemine seisund on arukas \u00f5nnelikkus. See hingest, meie olemasolust ehk t\u00f5elisest Minast l\u00e4htuv rahulolu seisund on \u00fclim elususe kogemus: rahulik, \u00e4rgas, arukas, tegutsemisvalmis ja tulvil heaolutunnet.<\/p>\n

Inimesel kui hingel, t\u00f5elisel Minal, on v\u00f5imalik elada l\u00e4bi igasuguseid sisemisi kogemusi, kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone, astuda kogemusse nii halbade kui heade m\u00f5tetega. Kui aga oma l\u00f5putute sisemiste kogemuste virr-varri \u00e4ra upume, kipub ununema meile omane ja loomulik \u2013 olek enne kogemusi. See on juhtunud k\u00f5igiga, kes elavad l\u00e4bi kannatusi. Selleks, et taastada oma loomulik elusus ja heaolu, on vaja teadmist, kuidas pidevast l\u00e4bielamisest v\u00e4ljuda ja algse seisundi juurde naasta.<\/p>\n

Depressiooni olemus\u00a0<\/strong><\/h3>\n

Teadveloleku seisund on see neutraalne olek, millest l\u00e4htuvalt me m\u00e4rkame oma vahelduvaid kogemusi: pool p\u00e4eva on tuju olnud paha; praegu on okei olla; oot, n\u00fc\u00fcd tuleb kurbuse hoog.<\/p>\n

Selliselt vaadates pole depressioon haigus, vaid protsess, millega kaasneb toimetulekuh\u00e4ire.<\/p>\n

Patsientidega r\u00e4\u00e4kides kinnitavad nad, et nende depressioonile omased emotsioonid k\u00e4ivituvad autopiloodi-laadselt. Mitte tahtlikult. Kusjuures tegemist pole eriliste, vaid tavaliste emotsioonidega, mille automaatne k\u00e4ivitumine on sagenenud, m\u00f5jutades niimoodi energial\u00e4ve, tahteaktiivsust, m\u00f5tteid kui ka kogu f\u00fc\u00fcsilise keha tervist. See protsess omakorda viib t\u00e4nu aju neuroplastilisuse omadusele muutusteni ka meie ajus.<\/p>\n

Depressioon on autopiloodi survel, tahtmatu ja pikaajaline kogemusse astumine sisemise valuga \u2013 negatiivsete emotsioonide ja motetega.<\/p>\n

See on sisemine valus\u00fcndroom, mis pikemal p\u00fcsimisel viib hangumise ja tuimuseni. Apaatsus on viimane kogemus enne elususe lakkamist, autopiloodi meeleheitlik katse sisemist valu tuimestada ja bioloogilist keha elus hoida.<\/p>\n

Seni kuni inimesel endal pole t\u00e4iskasvanuea kogemust omaenda loomulikust heaolust, puudub tal ka alternatiiv tavap\u00e4rasele valu-naudingu ts\u00fcklile. Autopiloodi survel pendeldame edasi miinuse ja plussi vahel ning otsime viise, et valu asemel k\u00e4ivituksid positiivsed emotsioonid. See on tiirutamine kinnises ringis. Meil ei tule p\u00e4hegi, et v\u00f5iks eksisteerida veel mingi lahendus.<\/p>\n

Autopiloodi surve\u00a0<\/strong><\/h3>\n

Selleks, et teist lahendust hoomata, tuleb sisemine autopiloot teolt tabada.<\/p>\n

Kas oled m\u00f5nikord avastanud emotsiooni, kui see on just tekkimas v\u00f5i sellise, millega koos oled juba t\u00fckk aega olnud? Iga\u00fcks on kogenud ka neid olukordi, kus k\u00e4ivituvad sellised emotsioonid, mida parema meelega ei tahaks tunda. Me k\u00f5ik oleme omandanud emotsioonid ja emotsioonid ise pole halvad. Probleem on nende k\u00e4ivitumise viisis.<\/p>\n

\u00dcldlevinud vaate kohaselt tekibki probleem alles siis, kui mingi emotsioon kasvab v\u00e4ga tugevaks v\u00f5i tema l\u00e4bielamine muutub p\u00e4evas nii sagedaseks, et see hakkab teiste kogemuste \u00fcle domineerima. See viimane toimub just depressiooni puhul.<\/p>\n

Oleme harjunud, et kui emotsioon on kergekujuline v\u00f5i tekib vaid viivuks, on selle automaatne k\u00e4ivitumine \u00f5igustatud. Tihti rahustame ennast \u00f6eldes, et m\u00f5nikord tunneme k\u00f5ik \u00e4revust v\u00f5i viha ja see on okei. Oleme autopiloodi enda jaoks normaliseerinud.<\/p>\n

Kuid autopiloot on ikka seesama autopiloot, olenemata kui n\u00f5rgalt v\u00f5i tugevalt emotsioon on k\u00e4ivitatud. Seni kuni protsessi juhib autopiloot, on depressiooni kordumine vaid aja k\u00fcsimus.<\/p>\n

Depressiooni ratas\u00a0<\/strong><\/h3>\n

Algfaasis seisneb depressioon valukogemustesse astumises, tahtmatult, autopiloodi survel.<\/p>\n

L\u00f5pufaasis on depressioon t\u00e4ielik apaatsus, v\u00f5imetus \u00fcmber \u00f5ppida. Stagnatsioon.<\/p>\n

Peamiselt diagnoositakse ja sekkutakse depressiooni selle k\u00f5ige viimases faasis \u2013 siis, kui juba ilmnevad raskused tulla toime t\u00f6\u00f6l, kodus, ja oma vajaduste eest hoolitsemisel, ning v\u00e4lja on juba kujunenud muudatused nii ajus kui ka mujal kehas. Enne seda esineb aga veel mitmeid faase ja iga\u00fches neist elab inimene l\u00e4bi erinevad valulikke emotsioone:<\/p>\n

    \n
  1. Ootus, lootus, standard. Kiindumuse objekt.<\/strong><\/li>\n
  2. V\u00f5rdlemine, kahtlemine, kadedus.<\/strong><\/li>\n
  3. Pettumus, ootuste purunemine.<\/strong><\/li>\n
  4. \u201cTegudele\u201d ehk p\u00fc\u00fcd siiski oma tahtmist saada:<\/strong>\n