{"id":10510,"date":"2024-02-22T15:23:32","date_gmt":"2024-02-22T15:23:32","guid":{"rendered":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/?p=10510"},"modified":"2024-04-14T19:23:23","modified_gmt":"2024-04-14T19:23:23","slug":"andre-koit-krooniline-stress-voib-viia-vahi-tekkeni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/et\/blogi\/andre-koit-krooniline-stress-voib-viia-vahi-tekkeni\/","title":{"rendered":"Andre Koit: krooniline stress v\u00f5ib viia v\u00e4hi tekkeni"},"content":{"rendered":"
\n

V\u00e4hki seostatakse suuresti geneetikaga ning uuringud on n\u00e4idanud, et kroonilise stressi toimel vereringesse sattunud stressihormoonid soodustavad rakkudes geneetiliste vigade tekkimist, kirjutab v\u00e4hiuuringute teadur Andre Koit.<\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n<\/div>

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul oleks tervelt 30\u201350 protsenti v\u00e4hkkasvajatest v\u00f5imalik ennetada, parandades teatud igap\u00e4evaseid k\u00e4itumisvalikuid, n\u00e4iteks loobudes suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest, korrigeerides toitumist, v\u00e4ltides \u00fclekaalu v\u00f5i suurendades f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust.<\/p>\n

Sealjuures on \u00fcha rohkem indikatsioone, et sama v\u00f5ib kehtida ka kroonilise stressi puhul. Teadusmaailmas on juba alates 1970. aastatest v\u00f5imalik leida uuringuid, mis viitavad kroonilise stressi negatiivsele m\u00f5jule v\u00e4hi tekkes ja arengus.<\/p>\n

Stress on teatavasti seotud n\u00e4rvis\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6ga. V\u00e4ga lihtsustatult v\u00f5ib \u00f6elda, et keha m\u00f5jutavad kaks paralleelset s\u00fcsteemi: \u00fcks, mis paneb kogu keha ressursse kaasates kiiresti reageerima ja tegutsema, ning teine, mis suudab \u00e4revaks k\u00f6etud reaktsioonid taas maha rahustada.<\/p>\n

Kui inimene satub silmitsi stressirohke olukorraga, aktiveerub neist esimene ja inimene asub situatsiooniga tegelema. Kui lahendus on leitud j\u00e4rgneb rahunemine ja tasakaal taastub. Kroonilise stressi tingimustes rahunemist aga ei j\u00e4rgne ning kehasse j\u00e4\u00e4vad nii stressihormoonid kui ka kestev valmidus “p\u00f5geneda v\u00f5i v\u00f5idelda”.<\/p>\n

Krooniline stress p\u00f5hjustab sealjuures rakutasemel terve rea probleeme. V\u00e4hki seostatakse suuresti geneetikaga ning uuringud on n\u00e4idanud, et kroonilise stressi toimel vereringesse sattunud stressihormoonid soodustavad rakkudes geneetiliste vigade tekkimist. Enamasti suudavad raku kaitsemehhanismid tekkinud vead kiiresti k\u00f5rvaldada, kuid kroonilise stressi tingimustes on need parandusreaktsioonid takistatud.<\/p>\n

Kui raku enda kaitsemehhanismid on alt vedanud ja rakk on muutunud pahaloomuliseks, on inimkehal j\u00e4rgmiseks kaitseliiniks immuuns\u00fcsteem. Tervetel inimestel suudab immuuns\u00fcsteem taolised rakud ruttu tuvastada ning h\u00e4vitada ja v\u00e4hk j\u00e4\u00e4b olemata. Krooniline stress seevastu takistab stressihormoonide t\u00f5ttu immuuns\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6d ning suureneb t\u00f5en\u00e4osus, et haigus v\u00f5ib arenema hakata.<\/p>\n<\/div>

\n

Krooniline stress takistab stressihormoonide t\u00f5ttu immuuns\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6d ning suureneb t\u00f5en\u00e4osus, et haigus v\u00f5ib arenema hakata.<\/p>\n<\/blockquote>\n<\/div>

Stressihormoonid toetavad v\u00e4hirakkude arengut<\/h3>\n

Kroonilist stressi k\u00e4sitlevad teadusuuringud v\u00e4ga mitmete v\u00e4hivormide korral. N\u00e4iteks rinnav\u00e4hi ja kroonilise stressi seoseid t\u00e4heldati esmalt suuremate inimgruppide j\u00e4lgimisuuringutes, kus anal\u00fc\u00fcsiti, kas inimestel, kellel esineb kroonilist stressi, on tagantj\u00e4rele vaadates suurem t\u00f5en\u00e4osus rinnav\u00e4hki haigestuda. Uuringud t\u00f5epoolest kinnitasid seda seost.<\/p>\n

Seej\u00e4rel j\u00e4tkati t\u00e4psemaid uuringud. N\u00e4iteks aastal 2005 v\u00f5eti Kuopio \u00fclikoolis vaatluse alla naised, kes olid saadetud haiglasse rinnast biopsia v\u00f5tmiseks. Uurijad m\u00e4\u00e4rasid osalejate varasema kokkupuute kroonilise stressiga enne biopsia tegemist, et k\u00f5ik oleksid v\u00f5rdses teadmatuses oma tulemuse osas.<\/p>\n

Nagu ka mitmetes teistes uuringutes, n\u00e4itasid tulemused hiljem, et rinnabiopsia j\u00e4rel v\u00e4hidiagnoosi saanud naistel esines eelneva k\u00fcmne aasta jooksul m\u00e4rgatavalt rohkem v\u00e4ga rasket v\u00f5i rasket stressi v\u00f5rreldes naistega, kelle rinnabiopsia tulemused olid korras.<\/p>\n

Analoogseid uuringuid leiab ka juba hulga varasemast ajast. Nende uuringute s\u00f5nakasutus on esmapilgul k\u00fcll v\u00f5\u00f5ras, kuid samas k\u00e4sitleb sarnast konteksti. N\u00e4iteks 1975. aastast v\u00f5ib leida Londoni King’s College teadlaste t\u00f6\u00f6, kus v\u00f5eti vaatluse alla rinnabiopsiale suunatud naiste “ps\u00fchholoogilised erip\u00e4rad”.<\/p>\n

Eesti geneetiku j\u00e4reldoktorantuur avas skisofreenia ja kehakaalu ringm\u00e4ngu
\nTulemused viitasid, et biopsia j\u00e4rgselt v\u00e4hidiagnoosi saanud naistele oli v\u00f5rreldes v\u00e4hidiagnoosi mittesaanutega k\u00e4itumuslikult omane “ebanormaalne emotsioonide avaldumine”, mis v\u00e4ljendus noorematel patsientidel “tugevalt allasurutud vihana” v\u00f5i vanematel patsientidel “muude allasurutud emotsioonidega”.<\/p>\n

Laboritingimustes on kasutatud ka otsesemaid meetodeid, kus katseklaasidesse lisati tavaliste tervete rakkude juurde stressihormoonide segusid ning uuriti nende m\u00f5ju rakkude jagunemisele. Ajalooliselt on katseklaasitulemusi k\u00fcll olnud v\u00e4ga keeruline inimeste kehades toimuvale \u00fcle viia, kuid ka siin viitasid tulemused, et stressihormoonidel on normaalsetele rakkudele v\u00e4hi arengut toetav toime.<\/p>\n

T\u00f5endusmaterjali hulk kroonilise stressi ja v\u00e4hi tekke vahel on ajas olnud kasvav ning seda erinevate v\u00e4hiliikide puhul. N\u00fc\u00fcdseks on teada, et stressihormoonide negatiivne m\u00f5ju ei oma rolli \u00fcksnes v\u00e4hi tekkel, vaid krooniline stress v\u00f5ib soodustada nii v\u00e4hi kasvamist, metastaseerumist kui ka takistada ravi toimimist. L\u00f5plike j\u00e4relduste tegemiseks on vajalik uuringutega j\u00e4tkata ning seda teadusgrupid \u00fcle maailma ka teevad.<\/p>\n<\/div>

Kuidas kroonilist stressi kontrolli alla saada?<\/h3>\n

Stress on loomulik elu osa, kuid paraku v\u00f5ib seda ellu sattuda liialt suures koguses. WHO on stressiga toimetulekuks andnud terve rea soovitusi ning kokku pannud ka vastava praktilise juhendi<\/a>. USA ja kogu maailma \u00fcks juhtivaid v\u00e4hikeskuseid MD Anderson<\/a> soovitab kroonilise stressi korral otsida abi ps\u00fchholoogidelt v\u00f5i ps\u00fchhiaatritelt ning tuua argip\u00e4eva sisse isegi jooga v\u00f5i meditatsioonipraktikad.<\/p>\n

M\u00f5ned kuud tagasi USA ps\u00fchholoogide hulgas tehtud k\u00fcsitluse tulemused n\u00e4itasid aga, et enam kui pool neist ei v\u00f5ta \u00fclekoormuse t\u00f5ttu vastu uusi patsiente ning neil, kes veel v\u00f5tavad, on ooteajad v\u00e4hemalt kolm kuud.<\/p>\n

Sama tendentsi v\u00f5ib m\u00e4rgata ka meil Eestis. Ps\u00fchholoogide ja ps\u00fchhiaatrite ootej\u00e4rjekorrad on pikad ning inimesed otsivad oma koormavate m\u00f5tete ja tunnetega toime tulekuks \u00fcha enam abi mujalt. See seletab ilmselt ka fakti, miks oli mullu \u00fche suure raamatupoe enimm\u00fc\u00fcdud raamatute edetabeli kolmandal kohal teos pealkirjaga “Teadvuse praktiline kasutamine”, mille kirjelduses lubab autor \u00f5petada vabanema just h\u00e4irivatest emotsioonidest.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6, mis uurib seoseid stressi ja v\u00e4hi tekke vahel, on saamas sisse j\u00e4rjest suuremat hoogu ja tulemused v\u00f5tavad paraku veel aega. Samal ajal ei tasu neid tulemusi lihtsalt ootama j\u00e4\u00e4da, vaid on m\u00f5istlik juba praegu krooniliseks muutunud stressiga tegeleda. Kroonilise stressi kontrolli alla saamisega paraneks m\u00e4rgatavalt argip\u00e4evane elukvaliteet ja kui selle taustal taanduvad ka pikaajalised terviseriskid, on see vaid lisav\u00e4\u00e4rtuseks.<\/p>\n

Lugu ilmus algselt ERR arvamusloona<\/a>.<\/p>\n<\/div>

Jaga seda postitust!<\/h4>
<\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/i><\/a><\/span><\/div><\/div>