{"id":10296,"date":"2023-12-06T20:31:07","date_gmt":"2023-12-06T20:31:07","guid":{"rendered":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/?p=10296"},"modified":"2023-12-15T15:33:14","modified_gmt":"2023-12-15T15:33:14","slug":"kristiina-pollu-kestlik-inimene-kestlikus-teatris","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/practicalconsciousness.com\/et\/blogi\/kristiina-pollu-kestlik-inimene-kestlikus-teatris\/","title":{"rendered":"Kristiina P\u00f5llu: kestlik inimene kestlikus teatris"},"content":{"rendered":"

Kunagi oli teater minu jaoks kogu elu. P\u00f5lemine ja kirglik tegemine, pikad t\u00f6\u00f6p\u00e4evad, sinna otsa \u00f5htud teatrikohvikus kolleegide seltskonnas, mingil perioodil isegi elasin teatris oma t\u00f6\u00f6kabinetis. Siis ma tahtsin teatri eest p\u00f5geneda, sest avastasin sealt tapva rutiini; seej\u00e4rel sain aru, kuidas on v\u00f5imalik teatrit\u00f6\u00f6ga elutervelt ja nii endast kui teistest hoolivalt j\u00e4tkata.<\/p>\n

Rutiin on see, mis h\u00e4vitab k\u00f5ige rohkem<\/strong>. Kaotab elususe ja kulutab. Teatrit\u00f6\u00f6 on loominguline, aga tihti j\u00e4\u00e4dakse sooritama piltlikult \u00f6eldes \u00fcht mehaanilist liigutust. Ka parimal n\u00e4itlejal, lavastajal ja kunstnikul on oma stambid, oma s\u00e4\u00e4stutrikid.
\nSeda, mis toimub teatris, saab muidugi suures osas kanda \u00fcle \u00fcksk\u00f5ik mis t\u00f6\u00f6- ja eluvaldkonda. Inimene oma toimimises ei ole ju kuigi erinev, k\u00fcll aga on erinevates t\u00f6\u00f6keskkondades oma mentaliteedid, kodeeritud suhtluskeel jne.
\nTeater on ka \u00fcks selline suletud ringkond, omaette maailm omade naljade ja kirjutamata reeglitega. Iga konkreetne teater kollektiivina on selles maailmas veel omakorda eraldi \u00fcksus, oma suhtumistega. M\u00f5nes teatris on rohkem mugandumist, rahulolevat eksisteerimist ja oma mugavustsooni s\u00e4ilitamist, m\u00f5nes on rohkem r\u00fcgamist ja stressi ning hullumeelset tempot.<\/p>\n

Miks me seda k\u00f5ike \u00fcldse teeme ja miks ning kuidas on vaja ja v\u00f5imalik end sisemiselt hoida nii teatrit kui \u00fcksk\u00f5ik mida tehes?<\/strong> Kuidas loominguline t\u00f6\u00f6 muutub \u00fchel hetkel tapvaks rutiiniks ja mis on lahendus, et seda ei juhtuks?
\nJa miks \u00fcldse teater? Kas ta pole mitte \u00fcks kummaline, kasutu ja arutult ressursse raiskav kunstiliik?<\/p>\n

\u00dcks v\u00f5imalik vaatepunkt on n\u00e4ha teatrit otse elust v\u00f5etud olukordade ja \u00f5ppetundide kontsentreeritud ja v\u00e4ljapuhastatud esitusena. Seda tehakse l\u00e4bi spetsiaalse esteetika ja loodud maailma, tihti l\u00e4bi teatud nihestatuse, mis aitab s\u00f5numit puudutavamalt kohale viia.
\nParaku v\u00f5ib inimene saalis k\u00fcll laval kannatajale kaasa elada ja teoreetiliselt millestki aru saada, kuid t\u00f5eline \u00f5ppimine k\u00e4ib l\u00e4bi isikliku taipamise. Seda teatri tekitatud puudutust v\u00f5ib nimetada siis ka taipamise teket soodustavaks olukorraks.<\/p>\n

Olen erinevates eesti teatrites tegev juba 1992. aastast alates, sealhulgas olnud P\u00e4rnu Endla teatri ja Vanemuise teatri peakunstnik. Kui 2008. aastal s\u00fcndis Tartu Uus Teater, sukeldusin vaimustusega sellesse oma teatri loomise ja \u00fclesehitamise protsessi. Meil ei olnud alguses midagi, ei palgafondi ega raha lavakujunduse ja kost\u00fc\u00fcmide jaoks. K\u00f5ik tuli kuidagimoodi kokku otsida ja kombineerida. Raha oli \u00fcksnes niipalju, kui KulKa lavastuse v\u00e4ljatoomise tarbeks andis.
\nSelle 15 aasta pikkuse teekonna jooksul on juhtunud igasuguseid asju. Pealesunnitud vaesusest kujunes l\u00f5puks kestlik, uuskasutusel p\u00f5hinev loomemeetod. Samas mahub siia sisse ka isiklik kriis \u2013 kuhjunud kohustustest, rahanappusest ja rutiinist moodustunud korralik t\u00fchjaksjooksmine. Moodsad s\u00f5nad selle kohta on l\u00e4bip\u00f5lemine ja depressioon. Aga selle sees olles neile nimedele ma muidugi ei m\u00f5elnud, see oli lihtsalt elu reaalsus, mille hulka kuulusid ka v\u00e4ikesed lapsed ja nimetu igatsus parema elu j\u00e4rgi. Iga uue lavastuse puhul taaskord kost\u00fc\u00fcmilattu sukeldudes ulgusin nutta \u2013 kas see ongi mu elu, kas nii j\u00e4\u00e4bki. Ma ei saanud enam aru, milleks ma seda teen ning kogu r\u00f5\u00f5m ja \u00f5hin olid maha kulunud. Sellesse seisu j\u00f5udmiseks kulus teatri loomise algusest umbes viis aastat.
\nSelleks hetkeks olid mul k\u00f5ik ressursid lauale pandud. Esialgse vaimustuse j\u00f5ud oli ammendunud, tegin t\u00f6\u00f6d j\u00f5uga, hambad ristis, kuni otsustasin \u00fchel hetkel, et teatriga on minu elus k\u00f5ik, aitab k\u00fcll. Kergendus oli esialgu h\u00e4sti suur, ent h\u00e4da oli selles, et ma ei osanud midagi muud. Loomulikult otsisin samal ajal ka lahendust oma totaalsele kurbusele, rahulolematusele ning talumatule rutiinile. Et milleks see k\u00f5ik, mis on \u00fcldse elu m\u00f5te jne\u2026<\/p>\n

Tegin siis nii k\u00f5va kannap\u00f6\u00f6rde kui oskasin, l\u00e4ksin R\u00e4pina aianduskooli \u00f5ppima maastikuehitust, \u00f5ppisin \u00fche spetsialisti juures veel raamatuk\u00f6itmist, tegin oma ettev\u00f5tte, kaitsesin \u00e4riplaani ning umbes samal ajal j\u00f5udsin p\u00e4rast pikki keerdk\u00e4ike eneseotsingutes tollase nimega Teadliku Muutuse Kunsti (n\u00fc\u00fcd Practical Consciousness<\/em>) kursustele.<\/p>\n

See oli murdepunkt. Sain aru, et need emotsioonid ja kannatus, peamiselt rutiinist ja tont-teab-millest-veel tulenev totaalne kurbus ja rahulolematus, mida ma sisemiselt kogesin, ei ole paratamatud, et see pole minu koostisosa, vaid et see k\u00f5ik on muudetav.
\nSaabus esimene kiire kergendus, aga suurem muutus ei tulnud ka p\u00e4evapealt, sest seda emotsionaalset jama olin ikka korralikult enda k\u00fclge kogunud.<\/p>\n

Tagasitulek teatrisse algas ettevaatlikult aastal 2017. Olin selleks hetkeks juba m\u00f5ned aastad praktiseerinud ka kriya<\/em>-joogat s\u00fcvendatult. N\u00fc\u00fcdseks on p\u00e4rast teatri juurde naasmist seljataga mitmed olulised ja v\u00e4ga suurt loomisr\u00f5\u00f5mu pakkunud Tartu Uue Teatri lavastusprojektid, “BB ilmub \u00f6\u00f6sel” (2017), “Emaj\u00f5e \u00f6\u00f6bikud” (2019), “Serafima + Bogdan” (2021) sealhulgas.<\/p>\n<\/div>

<\/span><\/div>

Mati Unt \/ Ivar P\u00f5llu \/ Mart Koldits \/ “BB ilmub \u00f6\u00f6sel<\/a>” \/ Tartu Uus Teater \/ Von Krahl 2017 \/ Lavastuse tegevustik toimub teise maailmas\u00f5ja ajal. Tollal naised \u00f5mblesid riideid kardinatest ja laudlinadest, st k\u00f5igest k\u00e4ep\u00e4rasest. Lavastuse kost\u00fc\u00fcmid on valmistatud kunagisest Vanemuise teatri suure lava villasest ARS-i meistrite kootud eesriidest. Sama eesriie oli vahepeal, 2010. aastal kasutuses ka lavastuse \u201cIrd, K.\u201d lavakujunduses. \/ Foto: Gabriela Urm<\/em><\/p>\n<\/div>

<\/span><\/div>

Alo P\u00f5ldm\u00e4e \/ Ivar P\u00f5llu \/ “Emaj\u00f5e \u00f6\u00f6bikud<\/a>” \/ Tartu Uus Teater 2019 \/ Kost\u00fc\u00fcmid on valmistatud ligi 100 aasta vanusest linasest suhkrukotikangast. Lavakujunduseks maast laeni ulatuvad eelmise Eesti Vabariigi aegsed kapid, mis on p\u00e4rit riigikohtust ja olid vahepeal kasutuses ERM-i hoidla kappidena. \/ Foto: Gabriela Urm<\/em><\/p>\n<\/div>

<\/span><\/div>
Vahur Afanasjev \/ Ivar P\u00f5llu \/ “Serafima + Bogdan<\/a>” \/ Tartu Uus Teater 2021 \/ Lihtsam on minna loodusesse ja lasta selle v\u00f5luval ruumilisusel m\u00e4ngida, kui hakata teatrilavale kunstlikult loodust looma. Kost\u00fc\u00fcmid on valmistatud traditsioonilisel sinetamismeetodil, nii, nagu vanasti t\u00f6\u00f6lisrahva tarbeks teksakangast v\u00e4rviti. \/ Foto: Gabriela Urm<\/span><\/i><\/div>\n<\/div>
<\/div>

M\u00f6\u00f6dunud, 2022. aastal tuli Tartu Uues Teatris v\u00e4lja lavastus “Stereo” \u2013 kujunduslikust aspektist vaadatuna eksperiment, kui kaugele saab minna taaskasutuse taaskasutusega. Lavakujundus koosneb \u00fcksnes minu ja Ivari (Ivar P\u00f5llu<\/em>) varasemate koost\u00f6\u00f6lavastuste kujunduselementidest ja kost\u00fc\u00fcmidest. \u00dchelt poolt siis taaskasutus, kestlikkus kui vahend; teisalt n\u00e4itab see meie sisemise ballasti l\u00f5putut alalhoidmist. Topime seda aina kuhugi ja loobime \u00fcksteisele ja teineteisele, selle asemel, et k\u00f5igist oma vanadest mustritest vabaneda ning vaba ja puhtana edasi liikuda.<\/p>\n

Asjad, l\u00f5putud vanad asjad, mida me endaga kaasas tassime k\u00f5ikjal, korduvad mustrid, s\u00f5nas\u00f5jad, \u00e4rategemised, ego \u2013 \u00fchelt poolt on see samas k\u00f5ik see, mida me tahame n\u00e4idata teatrilaval, kui esitame teiste kannatusi. Teiselt poolt on see ka k\u00f5ik see, mida me samal ajal ise inimestena l\u00e4bi elame seda m\u00e4rkamata. V\u00f5ib-olla mitte nii v\u00e4rvikalt, dramaatiliselt, v\u00f5ib-olla pead just ei lenda. Aga siiski. Iga\u00fchel on oma v\u00e4iksed draamad, v\u00e4iksed p\u00fc\u00fcdlused, pettumused. V\u00e4iksed v\u00f5idud ja kaotused, v\u00f5istlemine. Ja seal vahel siirad hetked.<\/p>\n<\/div>

<\/span><\/div>
Ivar P\u00f5llu \/ \u201cStereo<\/a>\u201d \/ Tartu Uus Teater 2022 \/ Taaskasutuse taaskasutus, s\u00f5nade asemel suheldakse l\u00e4bi asjade, neid \u00fcksteisele loopides ja kohvritesse toppides. Laval on meie (minu ja Ivar P\u00f5llu) varasemate lavastuste kujunduse osised ja kost\u00fc\u00fcmid kokku kuhjatuna ning segi paisatuna. \/ Foto: Gabriela Urm<\/span><\/i><\/div>\n<\/div>
<\/div>

N\u00e4itleja nahas pole ma kunagi olnud. Ma ei saa tema eest r\u00e4\u00e4kida. Ma saan teda ainult toetada, n\u00e4iteks kost\u00fc\u00fcmiga, mis on kohakuti tema rolliga, aitab seda avada. Kuid igal inimesel, kes teatris t\u00f6\u00f6tab, on omad hetked, kus ta on t\u00e4iesti siiras. Tal on vahetu kontakt selle j\u00f5uga, mis annab n-\u00f6 tiivad. Mis tiivustab. Kuigi, siiruseks v\u00f5ib nimetada ka seda teist poolt \u2013 vihastamist, solvumist, pahameelt n\u00e4iteks \u2013 inimene teeb seda ju t\u00e4iega, teebki ja kogebki seda sel hetkel siiralt. Ainuke vahe on, et siiruse selline kasutus kulutab inimest.<\/p>\n

2023. a Tallinna Linnateatris esietendunud lavastuse “Tunde-m\u00e4rgid” kujunduse loomine algaski juba t\u00e4iesti teadlikult teatri m\u00f6\u00f6bliladudest. Vana m\u00f6\u00f6bel l\u00e4ks lavale, kost\u00fc\u00fcm valmistati kasutatud teksariietest. M\u00f6\u00f6blist said \u00fchtlasi lambid. Laval aga on l\u00e4bivaks teemaks \u00fchtede ja samade tunnete taaskasutus, p\u00f5lvest p\u00f5lve samade k\u00e4itumismustrite (ja ka m\u00f6\u00f6bli) p\u00e4randamine.<\/p>\n<\/div>

<\/span><\/div>
Ivar P\u00f5llu \/ \u201cTunde-m\u00e4rgid<\/a>\u201d \/ Tallinna Linnateater 2023 \/ Lavakujundus vanast m\u00f6\u00f6blist, millele lambid sisse ehitatud. Teemaks tunnete taaskasutus p\u00f5lvest p\u00f5lve. Kost\u00fc\u00fcmide materjaliks kasutatud teksar\u00f5ivad, mis on lahtil\u00f5igatud ja uutmoodi kokku pandud. \/ Foto: Siim Vahur<\/span><\/i><\/div>\n<\/div>
<\/div>

\u00dchelt poolt niisiis taaskasutus loomemeetodina on t\u00e4iesti toimiv ja kestlik; teisalt \u2013 tunnete ehk emotsioonide l\u00f5putu taaskasutamine ei pruugi nii hea olla. <\/strong><\/p>\n

Mida ma olen sellest k\u00f5igest \u00f5ppinud?<\/strong><\/p>\n

Esiteks, et nutikad ja lihtsad lahendused on ka inimest hoidvad. Ei pea k\u00f5ik olema kallis ja tohutud seinad igal pool (lavakujunduses), mis on raiskav ja ressursimahukas, meie t\u00e4nases maailmas t\u00e4iesti arutu.<\/p>\n

Teiseks. Kui teed midagi esimest korda v\u00f5i esimesi kordi, on kaasatud teadvustamine. See t\u00e4hendab uudsust, v\u00e4rskust. Hiljem tekib juba kordus, rutiin, sest see olukord muutub teadaolevaks; v\u00f5ib-olla p\u00fc\u00fcad teha seda osa paremini, mis ei \u00f5nnestunud nii h\u00e4sti, aga m\u00e4lus olevat eelmise korra positiivset kogemust v\u00e4lja l\u00fclitada ei saa, ja seda p\u00fc\u00fcad siis taastada. See taastamine ongi kordus, mehaaniline liigutus. See on rutiini s\u00fcnd.<\/strong><\/p>\n

Kolmandaks: k\u00f5ik olukorrad on tegelikult ainult vahend, et \u00f5ppida elama kerguses.<\/strong><\/p>\n

Rolli sisse minekut \u00f5petatakse, rollist v\u00e4lja tulekut aga mitte. Kes ma ise olen, seda ei \u00f5petata. Toimub samastumine kannatamise, muretsemise, \u00e4revuse, madala enesehinnaguga, kahtluste ja ebakindlusega v\u00f5i vastupidi, p\u00f5hjendamatult k\u00f5rge enesehinnanguga. Teatri probleem on sageli ka ebamugavad t\u00f6\u00f6ajad, mille t\u00f5ttu n\u00e4iteks pere v\u00f5ib kannatada. Palju on \u00fclekoormust, just tehnilistel t\u00f6\u00f6tajatel, samas t\u00f6\u00f6tasu on pigem v\u00e4ike. Nii unustamegi selle k\u00f5ige keskel iseend ja oma t\u00f5elise olemise kerguse, sukeldume oma kannatustesse, rutiini, hambad ristis. Ja siis tahame muuta v\u00e4list, selle asemel, et viia l\u00e4bi muutus enda sees.<\/p>\n

Mis siis teha? <\/strong><\/p>\n

Igal inimesel teatris on omad hetked, mis n-\u00f6 annavad tagasi, mil inimene on siiras ja r\u00f5\u00f5mustab midagi tagasi soovimata oma t\u00f6\u00f6 viljade \u00fcle. Mis aga kulutab, on see pidev pendeldamine sisemiste h\u00e4dade ja r\u00f5\u00f5mu vahel, selle asemel, et pidama j\u00e4\u00e4da tasakaalu, kergusesse, mis ei kuluta. K\u00f5lab kirjapanduna v\u00f5ib-olla lihtsalt, aga reaalses elus polegi see niiv\u00e4ga tehtav, kui ei tea joogalikke tehnikaid, kuidas seda p\u00fcsivat tasakaalu siis saavutada. Ehk kuidas vabaneda liigsest ballastist, mis loob “igavese loksumise”, mis kulutab ja ei lase meil olla iseendana.<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6 s\u00fcnergias, voolavuses on see, mis toidab ja hoiab. See on koos m\u00e4ngimine, kerguses. Koost\u00f6\u00f6l on aga palju erinevaid vorme. Sul on n\u00e4iteks vaja midagi l\u00e4bi viia, ja sul on koost\u00f6\u00f6:<\/p>\n